|
Post by Regin Fairth on Aug 20, 2009 18:47:46 GMT 3
Regin ohkas kergendatult ning ütles siis kergelt pahase noodiga hääles:"Sa oled tõsiselt kergeusklik tead seda?"
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 20, 2009 22:04:25 GMT 3
Helen sulges silmad, kui keegi esialgu võõras tüdruk rääkima hakkas. Alles siis meenus talle, et oli tüdrukuga natuke aega tagasi tuttavaks saanud ning et tema nimi oli Chelsea. Neidis avas alles paari minuti pärast naeratades silmad. "Seda öeldakse mulle alati. Arvatavasti tuleb see minu alateadlikust usaldamisest," vastas ta Reginile lihtsalt, üritades püsti tõusta. Taas jalul olles astus ta paar sammu tahtmatult kõrvale, suutmata algul tasakaalu hoida. Silmi pilgutades läks tal korraks jälle silme-eest mustaks. Siis aga oli kõik korras. "Kaua ma ära olin?" küsis ta kulmukergitusega teisi vaadates.
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 20, 2009 22:27:26 GMT 3
Regin astsu sammu eemale, et tüdruk saaks püsti tõusta, kuid kui ta tuikus siis hüppas noormees jälle lähemale ning toetas Helenit. "Minuti või kaks? Õnneks ärkasid sa kiirelt üles, Deily oleks muidu närvivapustuse saanud."
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 20, 2009 22:32:05 GMT 3
Tüdruk ohkas vaikselt. "Anna andeks, Deily, et ma sulle kaasa ei tunne. Sina korraldasid mulle ka enne paraja põrgu, nii et mina olin närvivapustusele poole lähemal," sõnas ta sõbranna poole pöördudes ja nina kirtsutades. Turtsatades vaatas ta ringi. "Noh, mis te nüüd seisate seal kõik, nagu ehmunud kanad? Minuga on kõik okei," lisas ta natukese aja pärast, vaadates, kuidas Chelsea, Deily ja Käthlyn ikka veel teda vahtides eemal seisavad. "Ausalt, te peaksite oma nägusid nägema. Kas nad pole mitte naljakad?" Viimase küsimusega pöördus neiu vildakalt muiates Regini poole. Ei, tüdruku julgus ei olnud sel päeval veel kadunud.
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 20, 2009 22:42:04 GMT 3
Regin muigas kergelt ja parandas tüdrukut:"Naljakad olid sinu näoilmed, kui sa arvasid, et Deily minu last ootab."
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 20, 2009 22:46:20 GMT 3
Tüdruk pöördus silmi kissitades Regini poole ning raputas pead, nagu ei teaks poiss midagi. "Nüüd ma siis tean kindlalt, et poisse ei saa usaldada. Kui ma spetsiaalselt sinu poole pöördun, tähendab see, et sa pead nõustuma, saad aru?" sõnas ta naeratades, saates noorukile ühe kindla pilgu. Ohates toetas ta ennast ühe puu vastu, vaadates taaskord teisi. "Noh, nüüd, kus ma julgen arvata, et draama on otsa saanud, mis me teeme?" küsis ta kogu seltskonna käest kulmukergitusega.
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 21, 2009 17:14:41 GMT 3
Deily kortsutas pahaselt kulmi, kui Helen kohe peale minestusest toibumist juba püsti tõusis ja siis veel nendega pahandama kaa hakkas. "Ise sa oled jahmunud kana, ja meil on õigus nii sind vaadata, sest sa olid paar sekundit tagasi veel teadvusetu, muideks." vastas ta vaikselt maha rahunema hakates. "ja mis meil ikka teha on. Sina kobid tuppa ja voodisse, nii kaua kuni ma sul üles luban tõusta ja.. ja.. jah. vot !" Tüdruk haaras sõbrannal käest ning vaatas siis veel korraks teiste poole. "Kätu, sa tuled meiega, eks ? ja Regin.. kunagi näeb siis. Ja .. Sorry." lisas ta lõppu, kogu selle shõu eest, enne kui Helenit järele vedades ühika poole suundus.
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 21, 2009 18:09:20 GMT 3
Käthlyn hingas kergendunult välja ning astus siis Helenist paar sammu eemale, et talle 'hingamis ruumi' jätta. Ta kuulas vestlust vaikides pealt ning naeratas vahepeal tervituseks Chelseale, keda ta enne eriti tähelegi polnud pannud. "Jeah, näeme" ütles ta sinna jääjatele ning suundus koos sõpradega minema, korraks Deily poole kulme kergitades ning muiates.
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 22, 2009 21:33:58 GMT 3
Regin naeratas ja ütles:"You owe me. Big time."
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 22, 2009 21:44:54 GMT 3
Deily muigas endamisi. "Jajah, muidugi." vastas ta nii, et poiss ikka kuulis, kui samalajal edasi kõndis. Korraks ümber pööranud ja poisile vaid keelt näidand, oli ta mõne minutilise kõndimise järel koos Heleniga juba ühika juures.
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 23, 2009 21:41:18 GMT 3
Helen pööritas silmi, kuid lasi sõbrannal ennast siiski edasi tõmmata. Kuuldes Regini lauset, turtsatas ta valjult. "Te mõlemad ownite mulle ka väga palju," sõnas ta selgelt, hoolimatagi vastusest. Talle ei läinud korda, kas nad nõustuvad või ei - see oli fakt, millest ta ei kavatsenudki lahti lasta.
|
|