|
|
Post by Deily Winslow on Aug 20, 2009 1:59:31 GMT 3
Deily näris närviliselt alahuult ning ei vastanud esialgu Kätule midagi. Viimasel ajal oli kõikidega kuidagi väga palju halbu asju juhtunud. "Mis sa arvad, et ma niisama tassin siin teda või ? Meie tuppa jah." vastas ta Kätu hiilgavale ideele tusaselt ning suundus siis nii kiiresti kui suutis ühika poole. Mitte, et Mammu oleks väga vahet teinud, kas ta lamab teadvusetult järve ääres või toas aga noh.. Kui Deily oli närvis, ei suutnud ta tavaliselt üldse mitte midagi teha.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 20, 2009 2:00:54 GMT 3
Regin ehmatas kergelt, kuid kui Deily päriselt üritas Helenit tassida jooksis Reg sinna ja ütles:"Anna minu kätte ta." Noormees tõstis tüdruku enda sülle ja kuigi ta rinnus pistis tervalt läks ta veel äärde ning pani tüdruku vee piirile, liivale maha. Ta oli kõigest ju minestanud. Järvest kahe käega vett võtnud pritsis ta seda Helenile näkku.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 20, 2009 2:03:23 GMT 3
Käthlyn viis pilgu Reginile ning kortsutas pahaselt kulme. "tegelikult.." saame me ise ka väga hästi hakkame, noh, ja siis eksole? Käthlyn pööritas silmi ning jooksis siis kähku Regini ja Heleni järel vee äärde. "Edaspidi saame me Deilyga ise teda vedada, sa ei tohi." ütles ta ning pöördus siis samuti Helenit üles äratama.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 20, 2009 2:05:08 GMT 3
Deily vaatas nüüd murelikult nii Reginit kui Mammut ning noogutas nõustuvalt Käthlyni jutu peale. Kõik oli väga, väga, väga valesti. Tüdruk läks teiste juurde ning istus siis nende kõrvale maha. "Saan ma midagi teha ?" küsis ta automaatselt, oletades, et kui ta üldse midagi vastuseks saab, siis pikema õienduse sellest, et ta peaks ise kaa teadma, mis teha tuleb.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 20, 2009 2:05:36 GMT 3
Õrnalt patsutas noormees Maria põsele ning niisutas tüdruku kaela ja nägu jaheda veega. Selle peale pidanuks minestanud igal juhul ärkama.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 20, 2009 2:14:07 GMT 3
Deily jälgis huult närides sõbrannat. "Äkki on tal vähk ? Või nõrkushood ? Või migreen ? või.. või.. või leukeemia või .." paanitses ta peaaegu alateadlikult. See oli lihtsalt nii tema moodi - olla enamusajast hästi positiivne, aga kui midagi tegelikult kaa j u h t u s, siis oli Ly esimene, kes kõige hullemat eeldas. Ta lihtsalt kartis nii väga. "Äkki me peaksime kellegi kutsuma ? Kiirabi ?"
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 20, 2009 2:15:31 GMT 3
Regini hääl oli karm kuid rahulik kui ta Deilyle ütles:"Rahune nüüd maha! Anna talle hetk aega, ta peaks kohe teadvusee tulema."
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 20, 2009 2:16:13 GMT 3
"ta peaks kohe üles ärkama.." lisas Käth ka omalt poolt ning viis pilgu jälle Helenile. "Ta ainult minestas.." lisas ta mõneaja pärast, kuigi seda oli just öeldud.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 20, 2009 2:18:47 GMT 3
"Aga kui ta e i tule teadvusele? Sellest ma ju räägingi. Siis on juba liiga hilja ja.. ja siis tuleb saja aasta pärast kiirabi ja ütleb, et me oleks neid pidand varem kutsuma ja.." tasandas Ly veidi häält, kuid siiski. Tüdruk tõusis püsti ning jalutas veidi eemale.. ning siis jälle tagasi.. ja jälle eemale.[/color]
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 20, 2009 2:22:03 GMT 3
Käthlyn vaatas korraks Heleni poole ning hüppas siis püsti ja läks Deily juurde. "Kuule, rahune maha või sa kukud järgmisena kokku. Temaga on kõik korras, kohe ärkab üles. Okei ?" ütles ta kiiresti ning lisas "Kiirabi pole ka vaja."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 20, 2009 2:24:42 GMT 3
"Kas sul on mõni haigus olnud ? Ma mõtlen.. teil on ju samad geenid võimiskit sellist." küsis Ly koheselt Käthlynilt. "ja ise sa kukud kokku !" lisas ta veidi pahaselt. Kuigi noh.. loogiliselt võttes, olekski Käts pidand seda tegema. Regin juba oli õnnetuse teinud, Helen kukkus kokku ja nüüd oli siis veel vaid Käthlynilt mehetegusid vaja oodata.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 20, 2009 2:28:17 GMT 3
"Deily. Istu maha" ütles Käthlyn ning isegi muigas ja lükkas Deily istuma. "Nii, ja nüüd maitea.. hakka lambaid loendama või midaiganes. Ta ärkab.. viie sekundi pärast üles. Ma luban." ütles ta ning läks siis tagasi Heleni ja Regini juurde.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 20, 2009 2:31:52 GMT 3
Deily potsatas liivale istuma ning kuulas siis Käthlyni vaikides ära. Viis.. neli.. kolm.. kaks.. kaks ja pool.. ei, see ei loe.. alustame uuesti. Tüdruku pilk käis kordamööda naabri, Regini ja Käthlyni vahet.
ot: aga nüüd küll minema, tsau.  [/color]
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 20, 2009 11:21:42 GMT 3
Helen tegi võpatades silmad ja lahti ning vaatas hämmeldunult ringi. "Mis juhtus?" küsis ta vaikselt, tõustes istukile. "Ma nägin unes, et Deily oli rase," sõnas ta seejärel pead vangutades. Alles siis näis ta märkavat, kus ta on. Kulmukortsutusega vaatas ta enda kaaslasi. "Miks ma õues olen? Ja miks ma maas lamasin?" küsis ta kulmukortsutusega, tundes, kuidas tal pea kergelt ringi käib.
|
|
|
|
Post by Chelsea Christie on Aug 20, 2009 12:07:09 GMT 3
Chelsea kuulas ja vaatas kõike pealt, enda näol kord üllatunud ja siis lõbus ja hiljem veel ka jahmunud ilme. Rasedus, haigused, minestus. Ta kummardus ettepoole kui minestunud tüdruk tema ette kanti ja Regin teda äratada üritas. "Minestamine on lahe," oskas ta kommenteerida kuid juba tüdruk avaski silmad. "Sa reageerisid üle ja minestasid. Sul pole korsetti mis oleks seda põhjustanud, aga ilmselt hingasid sa liiga järsku ja sügavalt," seletas Chellie eemalolevalt.
|
|
