|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 24, 2009 22:13:18 GMT 3
Helen kõndis suure paberi, joonistusaluse ja pliiatsitega parki. Ta istus purskaevu juurde, nii et loojuv päike tema ette jäi. Naeratades nautis ta hetkeks vaatepilti ja avas siis pliiatsikarbi. Jala üle põlve tõstnud, võttis ta hariliku pliiatsi välja ning alustas vaatepildi joonistamist valgele paberile, ise samal ajal naeratades. Talle meeldis see koht nii väga.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 22:25:40 GMT 3
Deily istus veidi eemal ning jälgis lõbustatud muigega Mammu tegevust. Mõne aja pärast ajas ta end aga pargipingilt püsti ning pidas vajalikuks sõbranna juurde minna. "Tead, keegi ei saa aru, et sa üldse parki maalid, kui sa seal istud." mainis ta mõnusa muige saatel, kui Mammu kuuldekaugusesse jõudis. "Sa peaksid ikka purskkaevu kaa peale jätma.. ja pargi.. ja siis päikese kaa muidugi, kui see just nii oluline on." avaldas tüdruk arvamust ning naeratas siis lõbusalt.[/color]
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 24, 2009 22:28:43 GMT 3
Kui Helen ka ehmatas Deily sellise ilmumise pärast, ei näidanud ta seda välja. Silmi pööritades näitas ta pliiatsiga oma tööle. "Ma jätangi! Näed, siit alt tuleb purskkaev, siin taga on park ja üleval päike!" sõnas ta turtsatades ja joonistas edasi, heites iga paari sekundi tagant pilgu enda ette.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 22:36:19 GMT 3
Deily kortsutas kulmi ning vaatas mõtlikult tüdruku pilti. Ly ei saanud absaluutselt aru, millest see Mammu nüüd juras. Purskkaevu ei ole ju näha, kui ta siin istub ? ja .. ahmidaiganes. "Minu meelest on parki ikkagi liiga vähe.. samahästi võiksid sa ükskõik kus mujal maalida, ikka teeks sama välja." arvas tüdruk siiski ning istus siis sõbranna kõrvale purskkaevu äärele.[/color]
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 24, 2009 22:50:14 GMT 3
Helen vaatas silmi kissitades sõbrannat. Talle ei olnud kunagi meeldinud, kui keegi tema joonistamist kritiseerib. "Mida sina ka tead! Sa pole kunagi isegi pliiatsit kätte võtnud!" sõnas ta pahaselt, joonistades siiski harilikuga edasi. Pärast mõnd vaikushetke jättis Maria äkitselt joonistamise ja pöördus Deily poole. "Ma olen kindel, et sul on peale minu kritiseerimise parematki teha. Ma tean isegi üht väga head asja, mida sa teha võiksid. Enne kui on liiga hilja," sõnas ta turtsatades, pöördudes siis taas oma joonistuse poole. Tegelikult ei tahtnud ta üldse Deily'ga õiendada. Aga Nate lihtsalt nägi nii masendav koguaeg välja, kui Heleni naabrist juttu tuli. Ta peaks vähemalt vabandama, kinnitas neiu endale mõttes.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 22:54:07 GMT 3
"Tegelikult olen küll, mulle lihtsalt ei meeldi joonistamine. ja noh.. sellessuhtes on sul õigus - ega see mul välja kaa ei tule." kehitas Deily õlgu, viitsimata Mammu järjekordse tujutsemise peale suuri silmi teha. Ta oli sellega juba üsna ära harjunud, et Helen tema juuresolekul alati täielikuks nõiaks muutus. "Räägi nüüd otse, eksole." mainis Ly sellisel mõistlikult toonil ning vaatas huvitunult sõbrannale otsa, tahtes teada, mis järjekordne etteheide sealt nüüd tuleb.[/color]
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 24, 2009 23:16:37 GMT 3
Helen hammustas huulde ja raputas pead. ta ei saanud Deily peale karjuma hakata. Lihtsalt ei saanud. Mõne minuti joonistas ta vaikides. Siis sai aga teine pool tüdrukust võitu. "Kas sa tead ka, kui palju sa talle haiget teed?" hüüatas ta äkitselt, vaadates silmi kissitades sõbrannat. "Iga kord, kui ma sinus juttu teen, vajub ta niimoodi näost ära. Kujutad sa ette, et sul oleks õde, kes võtab ära poisi, kes sulle meeldib? Aga sa ei suuda seda ette kujutada, sest.. sa oled Deily. Lihtsalt.. Mõtle selle peale. Räägi temaga kasvõi! Ütle, et sa ei saa sinna midagi parata või.. midagigi!" Ohates raputas tüdruk pead ja pani pliiatsi käest. Kätega üle näo tõmmanud vaatas ta esimest korda Deily'le silma. "Palun. Kasvõi minu pärast, kui ta sulle midagi ei tähenda. Mul on hale teda niimoodi vaadata."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 23:23:54 GMT 3
Mammu esimest küllaltki kõrgendatud toonil lauset kuulnud, pöördus Ly talle kerge ehmatusega otsa vaatama. "Kellest sa RÄÄGID ? ja mis.. mida sa ajad ?" katkestas tüdruk sõbranna kohe, kui selleks võimalus avanes. Mismõttes ? Kellele ta haiget teeb ja.. midakuradit ? Mismõttes ta ei suuda seda endale ette kujutada lihtsalt sellepärast, et ta on Deily ? Mida see siis nüüd veel tähendama pidi.
Mammu paistis üsna endast väljas olevat, kui ta lõpuks Ly'le silma vaatas. Deily sai sellest kõigest ainult niipalju aru, et ta oli milleski väga süüdi.[/color]
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 24, 2009 23:37:07 GMT 3
Maria ohkas ja langetas pilgu. Taas pliiats käes, alustas ta veepritsmete välja joonistamist. "Nate'st loomulikult," sõnas ta natukese aja pärast, üritades aru saada, kas Deily tõesti polnud mõistnud, kui kui väga ta noorukile meeldis. Keelega üle huulte käies asus tüdruk puid joonistama. Pead raputades ohkas ta vaikselt. "Ta ei taha sellest rääkida, aga iga kord, kui ta sind vaatab või ma sinust räägin, on ta silmad valu täis." Ta ei osanud rohkem midagi öelda.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 23:42:08 GMT 3
Deily ei suutnud iroonilist turtsatust tagasi hoida. "Nalja teed või ? Nate ?" kordas ta ülimalt umbuskliku tooniga üle. "Millal sa üldse näinud oled, kui ta mind vaadanud on ?" esitas tüdruk esimese vastuväite, asudes peaaegu alateadlikult kaitsepositsiooni, kui kiirelt kõikidele Nate'iga kohtumistele tagasi mõtles. Monopoly mängides olid nii Helen kui Nate kohal olnud, aga see oli ka ainus kord. Ja siis olid ju kõik normis olnud ?[/color]
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 24, 2009 23:47:39 GMT 3
Helen pööritas silmi. "See ei oma tähtsust. Kui ma talle ütlesin, et sinu ja Regini vahel vist on midagi, arvasin ma, et ta kukub seal samas kokku! Jumal, milline nägu tal oli! Ja siis, kui me ujumas sellest rääkisime. Ta küsis, mida ma teie suhtest arvan ja ma vastasin talle ausalt.. Noh, siis olid ta silmis küll ainult valu ja masendus," sõnas ta ohates, mõeldes, kus Nate praegu olla võis. Ilmselt enda toas, mõtlemas Deily peale. Veel kord ohates alustas neidis päikse joonistamist.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 23:51:32 GMT 3
Deily vaatas Helenit esmalt üllatunult (millal nad Nate'iga niipalju jõudsid kokku saada ?), siis shokeeritult (mille kuradi pärast oleks pidand Mammu Nate'ile ütlema, et tema ja Regini vahel on midagi !?) ja siis tigedalt (kõige selle pärast kokku). "MisASJA !?" sai ta lõpuks ainsa sõna suust ning tõusis siis peaaegu alateadlikult püsti. "Mis j a m a sa kokku keeranud oled ?" tüdruk vaatas uskumatult sõbrannale otsa. Okei, oletagem, et ta siis meeldibki Nate'ile, aga mille maiteamisasja pärast oli Helenil siis vaja Nate'ile mingit jura kokku seletada ? Mõni ime, et ta siis Heleni sõnul masendunud on.[/color]
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 24, 2009 23:55:49 GMT 3
Helen turtsatas ja saatis Deily'le ühe silmapöörituse. "Ma pole midagi kokku keeranud! Ma rääkisin talle sellest naljast, mis te minuga tegite ja ma ütlesin, et te olete vist suht palju koos. Ja siis ma ütlesin, et minu arust olete te üksteisele hästi mõjunud. Lõpuks käskisin ma tal oma arvamus välja kujundada ja kui ma nägin, et sa meeldid talle, käskisin ma tal Regini käest kindlalt küsida, sest mina ei tea midagi. Noh, ta ei küsinud," sõnas ta juba taas ärritudes. Ta üritas siin Deily'le rääkida, kui suures armuvalus üks inimene tema pärast oli ning tema kukkus Helenit süüdistama. Misasja?
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 25, 2009 0:02:28 GMT 3
"jah, sa pole midagi kokku keeranud, peale selle - nagu sa ise mulle lahkelt seletasid - et sa tekitasid inimesele põhjaliku masenduse. MisMÕTTES sa seletad kutile, kes kellestki sisse võetud on, et too sebib tema sugulast ? Sellise nalja peale ei tuleks isegi MINA ! Nagu sellest veel ei p i i s a k s, et Nate Regini pärast niigi mures peab olema, nüüd on tal siis veel paarkümmend asja mille pärast põdeda." vuristas tüdruk kiirelt, ilmselgelt ärritunud olles, kuid peatus siis järsult ning hingas siis paar korda rahustavalt sisse-välja. Okei, Helen ei teadnud.. ta pole süüdi.. just nii. Veel paar rahustavat hingetõmmet ning ta istus oma endisele kohale tagasi. Ly oleks heameelega karjuda tahtnud. Kõik oli nii sassis.[/color]
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 25, 2009 0:06:27 GMT 3
Helen pööritas silmi ja lõpetas taaskord joonistamise, vaadates Deily't väga turtsaka näoga. "Huvitav küll, mille pärast Nate muretsema peab? Selle pärast, et tüüp sõidab oma rattaga hunnikusse või selle pärast, et ta teistele inimestele väga nõmedaid nalju teeb? Tõsiselt muretsemisväärsed põhjused! Ma olen kindel, et Regin on sellest avariist täiesti taastunud, sest muidu ta ei oleks nii reibas," sõnas ta silmi pööritades ja turtsatades. Pliiatsi taas kätte haaranud, joonistas ta pilvi, üritades ennast rahustada.
|
|
