|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 25, 2009 12:00:33 GMT 3
Helen ohkas vaikselt ning silmitses taevast, kust päike juba kadunud oli. "Ma ei saa. Mitte praegu. Kunagi hiljem võib-olla, aga mitte praegu. Ma pean laskma tal rahus olla. Kui ma praegu läheksin, siis lõppeks see veel hullemini. Me peame mõlemad rahunema," pomises ta vaikselt. Enda pisarad ära pühkinud, avasts ta, et ei nuta enam. Õrnalt naeratades vaatas ta Christopheri. "Aitäh, et sa muga rääkisid. See tegi asja paremaks. Muidu ma oleksingi jäänud siia maeiteamida tegema. Aitäh." Seejärel viis tüdruk pilgu uuesti taevasse, käskides endal rohkem mitte Deily'le ja teistele mõelda.
|
|
|
Post by Christopher Evans on Aug 25, 2009 12:04:13 GMT 3
Chris kergitas kulmu ja küsis üllatunult: ,,Tõesti? Minu meelest ei teinud ma muud, kui olin sulle tüütuseks.'' Noormees kehitas õlgu ja võttis siis tagataskust ühe pliiatsi välja ja ulatas selle tüdrukule. ,,Nüüd, kus sa ennast paremini tunned, lõpetad ehk oma joonistuse? See oleks tõesti kahju, kui sa seda ei lõpeta.'' Noormees naeratas sõbralikult ja vaatas tüdrukut.
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 25, 2009 12:07:07 GMT 3
Helen vaatas poisi käes olevat pliiatsit ning noogutas siis. Haaranud hariliku enda paremasse, tervesse kätte, silmitses ta taas loodust. "Päike on läinud," sõnas ta natukene kurvalt, kuid otsustas, et saab pildi ka enda kujutluse järgi värvitud. Aeglaselt asus ta taga pool olevaid pinke joonistama. "Kas sa tegeled ka kunstiga?" küsis ta lõpuks, üritades teema endiselt eemale juhtida, et võimalikult vähe sellele jamale mõelda.
|
|
|
Post by Christopher Evans on Aug 25, 2009 12:11:05 GMT 3
,,Sa võid ka nii öelda...'' sõnas poiss mõtlikult ja kehitas õlgu. ,,Ma olen joonistanud sellest ajast saati, kui ma väike olin, nii et ma usun, et vastus on jah, aga see on tegelikult lihtsalt hobi... Paar pilti nädalas joonistan ehk... Aga ise? Ma eeldan, et see huvitab sind.'' Noormees viis oma pilgu tüdrukule ja silmitses teda mõtlikult.
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 25, 2009 12:13:44 GMT 3
Helen noogutas, pani hariliku käest ja silmitses kriitiliselt pilti. "Mis sa arvad?" küsis ta paberit Christopheri poole pöörates. "Mul meeldib vahelduseks joonistada ning maalida, aga ma ei ole sellega väga palju tegelenud. Noh, ma käisin juba koolis, kui ma alustasin." Tüdruk võttis ühe rohelistest pliiatsitest ja hakkas nõrgalt muru värvima, tuues erinevaid toone esile.
|
|
|
Post by Christopher Evans on Aug 25, 2009 12:17:25 GMT 3
Chris silmitses pilti mõtlikult ja sõnas siis rahulikult: ,,Ma eelistan joonistada must-valgelt aga muidu pilt ise on üle keskmise, vähemalt minu meelest.'' Noormees toetas ennast vastu pingi seljatuge ning haigutas siis õrnalt. ,,Millega sa peale joonistamise veel tegeled?''
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 25, 2009 19:28:01 GMT 3
Käthlyn jalutas seekord järve asemel hoopis pargis ning nägi oma üllatuseks kaugemal kahte kuju pingil istumas. Olles natuke lähemale jõudnud sai ta aru, et tegemist on Heleni ja mingi poisiga, kes oli talle eelmisest aastast nägupidi tuttav. "Tsau." ütles ta kui oli nendeni jõudnud. Ta kergitas Heleni poole lõbusalt kulmi, justkui küsides, et kas ta peaks neid omavahele jätma ning viis siis pilgu korraks noormehele. "Sa oled see tüüp.. kunstiklassist, eksole?" pakkus Käthlyn, kuna polnud poissi teistes tundides näinud. "Käthlyn olen." lisas ta igaksjuhuks, kuna poistel oli (Käthyni arust) halb mälu nimede peale.
|
|
|
Post by Christopher Evans on Aug 25, 2009 19:37:26 GMT 3
Chris vaatas uustulnuka poole ja kergitas kulmu. ,,Mu nimi pole tüüp, vaid Chris,'' sõnas noormees ja muutus siis mõtlikuks. ,,See Käthlyn, kes sind vihkama hakkab ja peab sind valelikuks kõige ärarikkujaks?'' küsis noormees kulmukergitusega Helenilt ja vaatas kahtlevalt Käthlyni poole.
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 25, 2009 19:40:40 GMT 3
"Mhmh, seda ma mõtlesingi." noogutas Käthlyn ning kortsutas siis kulme ning viis pilgu Helenile, ilmselgelt teada tahtes kas see vastas tõele. See on küll eriti äge kui Helen teistele sellist juttu ajab. "Ahhaa.. miks siis?" küsis ta mõne hetke pärast, muutes näoilme mittemidagi ütlevaks. No tõesti, Helen ajab vahel ikka väga normaalset teksti.
|
|
|
Post by Christopher Evans on Aug 25, 2009 19:44:43 GMT 3
Chris kratsis korra kukalt ja ütles siis: ,,Ta tülitses siin mingi Deilyga ja pärast seda hakkas mingit juttu ajama, kuidaskõik teda järjest vihkama hakkavad ja kuidas ta üks hale läbikukkuja on... Ma ei saanud just hästi aru, mida ta mõtles, aga ehk sa mõistad teda paremini...'' Noormees kehitas õlgu ja silmitses Helenit, lootes, et ta uuesti nutma ei hakka.
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 25, 2009 19:49:20 GMT 3
Käthlyn viis pilgu Helenilt Chris'ile, kes tundus asjast päris palju teadvat ning kuulas ta jutu ära. Siis pööritas ta aga veidi muiates silmi. "Sa tõesti arvad, et ma hakkan sind vihkama sellepärast, et sa Deilyga Järjekordselt tülli läksid? Kamoon, homme lepite ära ja lähete jälle sööklasse sisse muukima, nagu alati." ütles ta nüüd juba tõesti muiates. Kuidas Helen üldse millegi sellise peale tulla saab? No tõesti. "Ja millepärast te.. nad siis tülitsesid?" pöördus Käth jälle Chris'i poole, kes tundus rohkem jututujus olevat kui Helen.
|
|
|
Post by Christopher Evans on Aug 25, 2009 19:53:19 GMT 3
,,Nii palju, kui mina aru sain puudutas see mingit poissi... Ja ta mainis ka seda, et nad ei lepi ära, sest Deily vihkab teda nüüd kogu südamest või midagi sarnast... Kokkuvõtvalt võib lihtsalt öelda, et ta ei usu, et nad nii pea ära lepivad, on selle pärast masenduses ja arvab, et kõik hakkavad teda vihkama.'' Noormees silmitses mõtlikult Helenit, lootes, et tüdruk ka midagi ütleb.
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 25, 2009 20:17:16 GMT 3
"Poissi?" küsis Käthlyn kohe ning ei suutnud lõbusat pilku Helenile saatmata jätta. Siis pöördus ta taas Chrisi poole. "Noh, see on nüüd küll väga sinu moodi, niimoodi arvata." muigas Käth Heleni poole vaadates. Helenil olid alati väga hullud mõtted. Lausa nii hullud, et Käthlyn võis peaaegu arvata, et tüdruk võiks mingi poisi pärast enesetappu teha. Tal oli ju väga selline iseloom? "Ma küll arvan, et te lepite ära" kehitas ta õlgu, olles ikkaveel heatujuline. Noh, nad olid ennegi ju tülis olnud..
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 25, 2009 22:13:40 GMT 3
Heleni silmad olid just õudu täis läinud, kui ta Käthlyni lähenemas nägi. Kuna mingit võimalust põgenemiseks polnud, jäi ta vapralt kohale. Kui aga Christopher suure suuga tema saladusi rääkima hakkas, läksid neidise silmad hoopis suureks. "Christopher!" sisises ta läbi hammaste pahaselt poisile. Nii palju siis kellegi usaldamisest.. Kui Käthlyn tema ja Deily tülisse ikka veel nii rõõmsalt suhtus, Maria lihtsalt pidi turtsatama. "Sa ei saa aru!" karjus ta oma õele. "Ma süüdistasin teda selles, et ta Nate'le haiget teeb! Ma arvasin, et ta käib Reginiga või midagi säärast ja ütlesin Nate´le ka seda. Nate oli aga Deily´st sisse võetud ja kui ta seda teada sai, muutus ta väga morniks. Nii ma siis hakkasingi Deily´t süüdistama ja ütlesin, et ta vabandust paluks. Lõpuks läks ta karjudes ära. Ta ei ole mu peale kunagi niimoodi karjunud! Usu mind, me ei lepi ära." Pead raputades pühkis neiu kiirelt ära pisara, mis jälle voolama oli tahtnud hakata. Turtsatades saatis ta Christopherile veel ühe pahase pilgu.
|
|
|
Post by Christopher Evans on Aug 26, 2009 0:00:01 GMT 3
Chris kergitas kulmu Heleni pahase pilgu peale ja sõnas rahulikult: ,,Hei, ära mind selles süüdista. Sa ei saa ju ometi oodata, et poiss kellega sa täna esimest korda kohtusid ja kes ei tea su sõpradest midagi sind aidata suudab? Nii palju kui mina aru saan teab Käthlyn teid mõlemaid hästi ja suudab sul ehk maha rahuneda aidata.'' Noormees kehitas õlgu ja sulges oma silmad, oodates veel üht plahvatust.
|
|