Tagasi oma toas.

[Regin Fairth]

Regin polnud nädal aega endale kooli poolt määratud toas maganud. Küll oli ta Lübeckis või Berliinis või kuskil mujal. Vahel ta hotelli ei jõudnudki kuna ta oli omadega nii läbi. Üle õhtu käis noormees Lübeckis parklas oma 'tuttavaga' kohtumas ning pidevalt olid poisi meeled hägused. Nüüd läks ta enda tuppa ja viskus voodile istuma. Võtnud voodi alt kitarri võttis ta selle kätte, pooleldi istus ja pooleldi pikutas oma voodil ning hakkas vaikselt keeli näppima ja uut lugu kirjutama.

[Catherin Nella Heatling]

Nella liikus kiiruga enda toa poole. Ta oli tulnud klaveri klassist. Sisenenud tuppa, märkas ta kohe Regin'it. Neiu seisatas ning hakkas nagu midagi ütlema, kuid pidas paremaks vaid noogutada ning liikus kohe WC'sse. Ta ei tahtnud, ei julenud, või ei teadnud, mis teda tegelikult takistas Regin'iga rääkimast. Olles nüüd tualetis, lukustas ta ukse ning jäi peeglisse vaatama. Ta lihtsalt ei osanud kuidagi käituda. Ükskõik milline see olukord ka polnud, ta siiski oleks tahtnud Regin'it aidata ning sealjuures ka kallistada ning suudelda. Samas ei teadnud Nella, kuidas noormees käitub, kui ta oma abi pakub.

[Regin Fairth]

Regin seiras temast mööduvat Nellat pilguga ja tundis taas seda ebameeldivat torget. Mingi loll uhkus ei lubanud tal minna vannitoa uksele koputama, seega jäi ta oma kohale. Kuid siis meenus talle midagi. Ta kandideeris kapteniks ja Nella oli Maria. Seega võttis ta noodid ja hakkas Eidelweissi mängima. Kitarrikõla lendles üle toa ja pidi ka tüdrukuni jõudma. Vaiksel häälel pani ta ka laulu juurde.

[Catherin Nella Heatling]

Nella vaatas vaid peeglisse. Järgmine hetk kuulis ta Edelweissi. Regini lauluhääl oli niivõrd mõnus ning mahe. See tuletas talle meelde, et nad peavad näidendit koos tegema. Tema oli ju Maria'ks saanud. Tüdruk hakkas end taga kiruma, kuid kinnitas endale, et ei kavatse oma sõnu tagasi võtta. Ta vaikselt tagus oma pead vastu peeglit. Imevaikselt. Peagi ärritus ta sellest veelgi rohkem ning hakkas lihtsalt lampi peeglit peksma. Üks hoop oli niivõrd tulgev, et peegel läks ühest äärest katki ning killud lendasid. "Persse.." pomises Nella endamisi, kui oma kätt nüüd vaatas. See oli pisut verine, kuna klaasikillud olid ka ta kätte lennanud.

[Regin Fairth]

Kui Regin kuulis klirinat ehmatas ta ja tõusis püsti, jooksu pealt kitarri voodile visates. Ta jooksis vannitoa ukse juurde ja üritas seda lahti tõmmata. Lukus. "Nella? Nella mis juhtus? Kas kõik on korras?" hüüdis ta ukse taga, sellele koputades.

[Catherin Nella Heatling]

Nella ehmatas aga selle peale, et keegi WC ukse taga rabistama hakkas. Ta imestas, et Regin niimoodi käitus. "Ma .. komistasin" luiskas ta, ise pisut ehmunud olles ning ebakindel, kui nüüd oma käest kinni hoidis ning seda vaatas. Ta ei tahtnud, et Regin tema pärast muretseks. Polnud vaja. See veritses ikka, kuna kilde oli lennanud ka veenide lähedale. Siiski polnud see nii hull, kuid Nella oli lihtsalt ära ehmatanud. Ta pani oma käe külma vee alla ning mõtles aina selle peale, et ta ei tee ust lahti. Vähemalt mitte veel.

[Regin Fairth]

"Nella tee lahti!" palus Regin, kes nüüdseks tõsiselt ehmatas. Kas tüdruk ei suutnud talle vastata? Kas ta oli endale viga teinud ja mis üldse toimus? Ta ei hoolinud, et nad olid lahku läinud, ta tahtis vaid kindlaks teha, et tüdrukuga oli kõik korras.

[Catherin Nella Heatling]

"Kõik on .. korras" lausus ta, lõpuks juba vaikselt ning avas ukse. Ikka hoidis Nella oma kätt vee all, et verd enam ei jookseks. Siiski hoidis ta pilku oma käel. Ta lihtsalt ei julenud, või siis ei tahtnud, Reginile otsa vaadata. Tüdruk oli kindel, et nii kui noormees näeb, mis juhtus, siis on tal juba ükskõik.

[Regin Fairth]

Regin vaatas ehmunult tüdruku kätt ning läks siis tema juurde ja võttis verise käe enda käte vahele seda uurides. "Mis siis tegid nüüd," ütles ta kui ta pilk katkisele peeglile jõudis. Siis läks ta korraks tagasi tuppa, tõi haavasidet ja mingit kreemi ning hakkas ise tüdruku haava puhtaks pesema.

[Catherin Nella Heatling]

Nella vaid silmitses oma kätt. Kuulnud Regini küsimust tüdruk vaid tegi korra suu lahti, kuid taaskord ei saanud ta sõnu suust välja. Ta ei tahtnud välja öelda, et hoolib Reginist ikka sama palju kui enne, sest too poleks ju uskunud. Nella istus vaid vanni ääre peale ning lasi nüüd Reginil enda kätt ravida. Nella vaatas vahepeal kätt, vahepeal lage, vahepeal ust. Kõike muud, peale Regini.

[Regin Fairth]

Lõpuks lõpetas noormees haava pesemise ning võttis õrnalt kreemi. Seda enda näpuotsale pannud jooksis ta näppudega õrnalt üle Nella haava ning äärmise õrnusega masseeris ta selle haava sisse. Siis võttis ta sideme ning pani seda Nella käe ümber. Mõned kihid paigas käristas ta sideme lõpu kaheks ja tegi lipsukese. Ta töötas vaikides, aegajalt Nellale pilke saates.

[Catherin Nella Heatling]

Lõpuks, kui side ümber käe oli, suvatses Nella korra Regini poole vaadata. "Seda poleks vaja olnud, kuid aitäh" lausus ta vaikselt. Ta ei osanud muud öelda. Tõesti, sõnu polnud. Ta vaid jälgis Reginit ning tundis nagu oleks kodus. Järgmine hetk tuli talle meelde, et nende vahel ei saa midagi enam olla. Ta tegi sellele ju lõpu. Nella pööras taas pilgu ära.

[Regin Fairth]

Regin puuris enda õrna pilguga Nella oma, kui too talle otsa vaatas. Taas tundis noormees kuidas tal seest soojaks läks ja ta vaatas armastavalt tüdrukule otsa. Kuid kui too pilgu ära pööras tõusis ta püsti ja ütles:"Ole ettevaatlikum."

[Catherin Nella Heatling]

Nella tõusis ning noogutas. Hetkeks veel vaatas ta Regini poole, kuid läks nüüd tuppa. "Ma muretsen varsti uue peegli.." lausus ta siis vaikselt, kui nüüd oma voodile kõhuli viskas, et taas Regini pilku vältida.

[Regin Fairth]

Regin ohkas, kuid läks siis ka ise tagasi tuppa. ta nägi, kuidas Nella meelega ta pilku vältis ning ta pilk muutus kurvemaks. Ta istus tagais enda voodile ja näpitses õrnalt kitarrikeeli. Siis tõusis ta taas, soris sokisahtlis ja kadus väikse kilekotiga vannituppa.