|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 22:26:23 GMT 3
"Pole midagi," pomises Reg Helenile ning kui Käthlyn küsimuse esitas ütles ta:"Kuidas ise tahad, mul pole kuskile kiiret."
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 22:34:02 GMT 3
Käthlyn kergitas veidi üllatunult kulme kuid naeratas siis. "Ma lähen annan talle siis bussipileti, muidu saab trahvi ka veel.." vabandas ta ennast korraks ning läks siis õue Deily juurde. Phõh, nagu mingi rahaboss oleks, muigas ta mõttes. "Ma siin mõtlesin, et annaks bussipileti sulle." ütles ta, kui oli Deilyni jõudnud. Ta otsis rahakotist pileti välja ning ulatas selle Lillule. "Me jääme veel natukeseks ajaks siia.." lisas ta ning vaatas siis korraks tüdrukule otsa ja jalutas tagasi kohvikusse.
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 19, 2009 22:42:41 GMT 3
Helen vaatas söögikohas ringi. "Oli ta väga pahane?" küsis ta Käthlynilt, kui too tagasi tuli. Alles nüüd, kui Deily oli ohutus kauguses, hakkas Maria tema pärast muretsema. Ennast süüdi tundes raputas ta pead. "Ma ei oleks pidanud nii kaugele minema. Ma sain kohe alguses aru, et tal on halb päev. Seda kinnitas juba see, et ma ei olnud teda nii mitu päeva näinud! Muidu talle meeldib ikka mind asjadega kursis hoida," pomises ta pigem endale kui teistele. Mõne hetke vaikinud pöördus ta taas koolikaaslaste poole. "Mis me siis nüüd teeme?" küsis ta.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 22:50:20 GMT 3
"Mhmh." vastas tüdruk Käthlyni mõlemale lausele ning pistis siis pileti rahakoti vahele. Mõne minuti pärast mingisuguse bussipeatuseni jõudnud, astus ta esimesse bussi mis sealt tuli. Kotist telefoni võtnud, kõrvaklapid sellega ühendanud ning musa mängima pannud, suskas ta kõrvaklapid kõrvadesse ning istus kuhugi bussi tagaossa.[/color]
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 22:55:36 GMT 3
Regin kehitas õlgu, temal vahet polnud. Deily käitumine oli tema jaoks uus, ta oli tüdrukut ainult lõbusa ja toredana näinud. Ja muidugi vihasena kui too oli vastanud, et ta tablette tarvitas... Kuid siiski.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 23:00:14 GMT 3
"Solvunud.. aga ta saab üle." oli Käthlyn kindel, ta oli ennegi Deilyt pahasena näinud ning teadis, et ta unustab selle kergelt. Käthlyn võttis taas oma jäätise ning hakkas seda sööma. "Ma ei teagi.. Sa tahtsid ju Reginit tundma õppida?" pakkus Käth ning võttis lonksu kakaost. Kakao oli üks väga hea asi..
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 19, 2009 23:21:16 GMT 3
Helen kehitas õlgu ja lõpetas oma jäätise. "Noh, ma ei tea rohkem, mida küsida," vastas ta ausalt. Vaikides silmitses ta tassi ja surus oma sõrmi rusikasse ning lõdvestas need siis taas. "Kuidas su läbisaamine vanematega on? Minu vanemad on ikka täielikud nõmedikud," küsis ta lõpuks, tõstes pilgu Reginile ja saates Käthile ühe vabandava pilgu.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 23:32:05 GMT 3
"Mm.. Tavaliselt normaalne, kui välja arvata paar asja, mille käigus nad asjad minu eest otsustavad ja mu elu kontrollivad."
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 21, 2009 18:12:22 GMT 3
Käthlyn naeratas Helenile vastuseks ning nõjatus siis vastu seljatuge ja jõi kakaod. "Vanemate ülesanne ongi laste elu kontrollida. Kuigi jah, kui nad seda liiga palju teevad siis on suht nõme" ütles ta siiski teemaga kaasa minnes. Sellesmõttes et väga jama on sõpradega õues olla, kui nende vanemad 'kogemata' mööda jalutavad või iga viie minuti tagant helistavad.
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 21, 2009 18:47:24 GMT 3
Helen turtsatas Käthlyni jutu peale. "Nojah. Minu, ma mõtlen, meie vanematel on sügavalt ükskõik, kui kaua ma õues olen või kus ma kondan või mida ma söön. Kui ma ära sureksin, oleks see vaid boonus maeiteamille eest ning nad läheksid oma eluga rahulikult edasi. Aga kui ma ära ei sure, siis ei ole ka sellest midagi, sest neil on ikka olemas see inimene, kelle kallal viriseda ja karjuda," sõnas ta tülpinult silmi pööritades. Ta oli oma vanemate sõnelemisega juba nii harjunud, et ei pannud seda enamjaolt tähelegi. Tõsi, Maria üritas olla võimalikult korrektne ja vähemärgatav, kuid kui see ei õnnestunud, polnud ka tema süüdi.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 21, 2009 21:40:48 GMT 3
Regin kehitas õlgu ning täpsustas enda vanemate kontrollimist:"Minu vanemad mm.. korraldasid ära põhimõtteliselt terve mu edasise elu, eesmärgiga rikkalt elada."
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 23, 2009 1:45:24 GMT 3
Käthlyn kuulas Heleni juttu suhteliselt huviga ning mõtles siis mis ta sellest arvab. Tegelikult see suht sobis talle, ta oli ju harjunud vabadusega, kuid samas.. jeah, noh, midaiganes. "Kas see pole siis hea, kui vanemad tahavad, et sa rikkaks saad?" küsis Käth, kellel polnud muidugi aimugi, mis värk Reginil vanematega oli. Ta kujutas ette, et vanemad käskisid tal minna mõnda teda mitte huvitavat töökohta õppima.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 23, 2009 1:59:41 GMT 3
"Sest nad sunnivad mind abielluma tüdrukuga, keda ma ei salli?" pakkus Regin üsna tuimalt, nagu käiks jutt kellestki teisest.
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 23, 2009 11:50:44 GMT 3
Helen kergitas kulme ja vaatas üllatunult Reginit. "Kas sa saad üldse nii noorelt abielluda?" oli esimene küsimus, mis talle pähe kerkis. Alles siis hakkas ta mõtlema, mis juhtuks, kui tüdruku vanemad käsiksid tal kellegagi abielluda. "Noh, see võib päris vastik olla. Aga kuidas nad sind sundida saavad?" möönis Maria lõpuks kulmu kortsutades.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 25, 2009 18:40:20 GMT 3
Käthlyn muigas veidi Heleni küsimuse peale ning võttis kakaost lonksu. Kakao oli tõesti parim jooks maailmas. Siis pöördus ta jälle veidi huvitunult Regini poole, kuna lapse sundimine, kes oli 18, vist, ei olnud just eriti kerge. Kui neil ei olnud just hiigelsuurt varandust ja nad lubasid ta pärandusest ilma jätta.. Jälle läheb seebiks kätte. Käthlyn raputas korraks pead ning silmitses siis jätkuva huviga Reginit.
|
|
