|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 16:19:18 GMT 3
Regin naeratas kergelt ja mõtles, et Ly ei tea, mida ta tahab. Ta elas peaaegu terve elu igavese talve maal ning siinne suvi oli tema jaoks tõeliselt mõnus.
Ta läks koos Käthlyniga autosse ning kui arutati söömaminekut ning paistis, et ka temalt vastust tahetakse ütles ta:"Minu poolest võime me kuhugi sööma ka minna, kui te tahate."
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 16:37:12 GMT 3
Käthlyn lihtsalt ei suutnud muiet tagasi hoida. Tundus, et poisi tuju oli ka kasv6i millimeetri jagu t6usnud. Hea seegi. "Okei, siin l2hedal on yks m6nus koht söömiseks, l2hme sinna." ytles K2th, kuna ei arvand, et Ly'l selle vastu midagi on ning k2ivitas auto ja hakkaski selle koha poole s6itma.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 17:02:43 GMT 3
Regin jälgis aknast mööduvaid poode ning muid kohti, mida vilksamisi autost näha oli. Ta mõtles, kuidas ta küll nüüd kunagi Deilyga suhltema hakkas. Tüdruk oli pidanud teda toredaks siis, kui tema hüperenergiline laksu all poiss olnud oli. Kuid nüüd kui ta omadega selge oli, kas Ly tahtis temaga üldse veel suhelda? Endalegi üllatuseks avastas poiss, et tal oleks kahju, kui nüüd enam kunagi Deilyga suhelda ei saaks.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 20:24:28 GMT 3
Deily ei suutnud otsustada, kas ta peaks nüüd naerma hakkama vüõi nägusid tegema. "No okei, aga Helen tuleb kaa." nõustus ta lõpuks, mis siis, et tema mittenõustumine midagi lugenud poleks ning võttis kotist oma televuni. Mammule midagi hädaolukorrast ja kiiresti tulemisest ja söögikoha nimest teada andnud, naeratas ta endamisi. Helen sattub kindlasti hüsteeriasse.[/color]
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 19, 2009 20:32:39 GMT 3
Helen jooksis söögikohta sisse, olles vaid kiirelt koha nimele pilgu heitnud. Suurte silmadega ringi vaadates üritas ta Deily't leida. Mingil põhjusel aga tüdrukut polnud. Närviliselt vaatas Maria uuesti silmi ja veendus, et tegu oli õige kohaga. Järelikult ei olnud sõbranna veel siin. Üritades maha rahuneda, kõndis Helen ühe laua juurde ja võttis seal istet, jõllitades pingsalt sissepääsu.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 20:36:38 GMT 3
Käthlyn muigas veidi ning keeras siis söögikoha parklasse sisse. Nähes kaugemal Helenit muigas ta veelgi laiemalt, parkis auto ära ning astus välja. Saades kõik autost välja pani ta signa peale ja suundus Heleni poole.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 20:38:26 GMT 3
Regin ajas ennast autost välja ning kõndis üsna aeglaselt, et mitte endale haiget teha. Ta liikus samuti söögikoha poole. Talle eriti ei meeldinud mõte, et seal on veel keegi koolist, kus ta veel aastaid käima pidi, kuid polnud parata.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 20:39:10 GMT 3
Deily haaras oma koti kaasa ning suundus siis söögikohta sisse. "Hey, Helen !" hüüdis ta valjult üle ruumi ning naeratas siis laialt. Tüdruk sammus rahulikult neljase lauani, kus sõbrants istus ning viskas siis koti tolle kõrval olevale toolile. "Ma pole sind NIIIII ammu näinud." ning järgmisel hetkel oli Mammu tema kallistusse lämbumas.[/color]
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 19, 2009 20:43:34 GMT 3
Helen hüppas laua tagant püsti, kui ta nägi Helenit ja oma üllatuseks ka enda õde ning üht võõrast poissi lähenemas. "Mis juhtus? Kas keegi sai surma?" küsis ta, vaadates suurte silmadega oma toakaaslast. Järgmisel hetkel oli ta aga Deily embuses, suutmata midagi teha, kui see ära kannatada. "Sul ei olegi midagi viga? Sa ütlesid, et see on elu ja surma küsimus!" hüüatas ta lõpuks, kui tüdruk ta lahti lasi. Igaksjuhuks silmitses Helen silmi kissitades neiu üle, veendudes, et tal ei ole tõesti midagi viga. Alles siis märkas ta, et poiss tundub kuidagi imelik. "Nii et hoopis temaga juhtus midagi?" küsis ta peaga koolikaaslase poole nõksatades.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 20:44:42 GMT 3
Käthlyn noogutas Helenale tervituseks ning naeratas ja istus Deily ja Heleni vastu. Ta otsis pilguga menüüd ning varsti leidiski selle kõrval laualt. Selle lõpuks kätte saanud hakkas ta seda lehitsema ning kuulas samalajal teiste vestlust, kavatsemata ise midagi hetkel öelda.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 20:47:44 GMT 3
Sõbranna küsimuste peale turtsatanud, lasi ta lõpusk tolle lahti. "Muidugi mul ON midagi viga, kas ma näen välja, nagu ma oleks normaalne või ?" vastas tüdruk sellise mossitava&nördinud tooniga ning jätkas siis. "Mhmh, see oligi elu ja surma küsimus.. noh, on, mitte oli." väike paus ning "ja tegelikult juhtus Kätul hoopis midagi." lõpetas ta veendunult noogutades ning istus siis oma toolile. "Ahjaa.. sa pead mulle raha laenama, ma ei teadnud ennem, et me kuhugi sööma kavatseme minna ja mul pole rahakotti kaasas." teatas ta viimase fakti ning muigas siis.[/color]
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 20:49:52 GMT 3
Regin istus natuke kohmetult. Ta ei tahtnud süüa eriti. Ta ei söönud üldse eriti. Ometi oli ta tänulik Deilyle, kes tema kohta midagi ei rääkinud. Ta ei tahtnud enda õnnetust suuremale avalikkusele valgustada.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 20:52:36 GMT 3
Käthlyn viis nüüd pilgu Helenile ja Deilyle ning turtsatas. "Jaamh.. tegelikult on nii et.. vaata, me käisime uisutamas ja Deily kukkus omale muhu pähe. Sellepärast ta ongi veidike.." Käthlyn pööritas silmi ning muigas "Noh, tead küll.. ja siis me mõtlesime, et me kutsume sind sööma, sest Lillu oli kindel, et ta ei saa terveks muidu" noogutas tüdruk kaasa ning muigas siis.
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 19, 2009 20:59:00 GMT 3
Helen viis oma pilgu Deily'lt Käthlynile. "Lillu?" küsis ta ainult kulmukortsutusega. "Kas sa tahad öelda, et ma pidin kohale jooksma ainult sellepärast, et sa kukkusid endale muhu pähe?" pöördus ta taas Deily poole. "Ja see pidavat ju Käthiga juhtuma." Maria haistis, et talle valetatakse või jäätakse vähemalt osa tõest rääkimata. Samas oli imelik võõra ees selliseid asju arutada. "Mina olen Helen Maria, kes sina oled?" pöördus ta lõpuks poisi poole kulmu kortsutades.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 21:00:31 GMT 3
"Regin," tutvustas noormees end lühidalt tüdrukule, keda ta varem näinud polnud. Noh nüüdseks vähemalt oli.
|
|
