|
|
Post by Deily Winslow on Aug 18, 2009 23:20:23 GMT 3
Selle väite peale turtsatas tüdruk aga vaikselt naerma. "Khkhm." köhatas ta väikese muige saatel. "Keegi ei pane su puudumist tähele ega ka seda, kui sa austatud von Trap'ina ei saa oma kullakalleid lapsi kallistada, kuna su rindkere lihtsalt ei luba seda, rääkimata siis Nellast, kes saab ilmselgelt kohe aru ja ainult vihastab selle üle, et sa mul talle kohe helistada ei lasnud. Ise sa ütlesid, et talle ei sobi, et ma sinuga suhtlen." lõpetas Deily taas üsna loogilise järeldusega.[/color]
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 18, 2009 23:23:47 GMT 3
"Seda enam põhjust, et ta ei teaks, et ma koos sinuga olin eks? Ja ma lähen kohe varsti kooli tagasi, mul on kõik ok."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 18, 2009 23:27:42 GMT 3
Deily ei viitsinud enam poisi peale isegi vihastuda. "Jajah, sinuga on kõik korras, me juba kuulsime kõik seda.." mainis ta ja mitte üldse ülbe tooniga vaid lihtsalt nagu fakti üle korrates. "Laseme lihtsalt silmist mööda, et sul kaks mingit murdu oli - ma täpselt ei kuulnud - ja et sa hullu vedamisega üldse ellu jäid, eks." see viimane eks polnud üldse küsimusena mõeldud. Deily jaoks oli üsna imelik niimoodi Reginiga läbi saada. Esmamulje oli hoopis teine olnud, kuid noh.. jah. Teadagi miks. "Mis jama see üldse oli ?" küsis ta mõne aja pärast tablette mõeldes, mis siis, et nimi talle eriti midagi poleks öelnud.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 18, 2009 23:29:37 GMT 3
Regin aga tegi näo nagu ta poleks tüdrukut kuulnud, kohe kui jutt tablettidele läks. Ta pani silmad kinni pomises midagi selle kohta, kui kohutavalt unine ta on. Ta ei tahtnud teada, mis temaga nüüd saama pidi hakkama, kuid hea see olla ei saanud.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 18, 2009 23:34:44 GMT 3
Deily ei öelnud selle teema muutuse peale midagi. Võibolla oleks ta pidanud siiski sinna samma jääma. Tüdruk võttis taas oma telefoni välja ning hakkas siis Käthlynile sõnumit saatma. 'Hei, sa oled kohal juba ? Koolis ma mõtlen. ja kas sa mulle järgi viitsiks tulla, aitähh ?' edasi kirjutas ta veel haigla nime ja aadressi ning saatis siis sõnumi ära. "Sinuga on siis vist kõik enamvähem korras, jah ?" kordas tüdruk üle, minnes absoluutselt vastuollu oma eelmise jutuga, kuid noh.. vahet pole. Vastust ta ei oodanudki. "Siis on hästi. Koolis näeme." Kui kiirabiauto uksed lahti tegi, läks Ly kohe välja ning suundus haigla parkla juurde.[/color]
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 18, 2009 23:37:29 GMT 3
Regin ohkas kergelt, kui tüdruk lahkunud oli. Isegi kui ta oli enamik kordadest tüdrukuga kohtudes laksu all, meeldis talle siiski tüdrukuga aega veeta. Ning kuna ta ise oli kategooriliselt keelanud ära enda tuttavate teavitamise, pidi ta üksina selles haiglas passima, lootuseks, et ta lõpuks välja saab.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 18, 2009 23:43:29 GMT 3
'Okei, kohe olen seal.' Tippis Käth vastuseks ning haaras siis oma auto võtmed ja kiirustas selle juurde. Ta ei osanud küll arvata mida Drew õde haiglas teeb, kuid järelikult pidi midagi tähtsat olema. Varsti keeraski ta autoga parklasse sisse ning märkas kaugemal Deilyt. Ta sõitis tüdruku juurde ning tõmbas võtme välja ja astus autost välja. "Noh?" ütles ta, tahtes teada mis toimub.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 18, 2009 23:48:03 GMT 3
Deily manas näole kerge naeratuse, kui tuttavat nägi ning viipas siis ebamääraselt kaugemal oleva kiirabiauto poole, kust parasjagu kanderaami välja tõsteti ning haigla uste poole veeretati. "Ah ei midagi erilist. Sõitis ennast ja oma ratas minu pärast katki." vastas ta, nagu räägiks tänasest ilmast ning vajus siis autosse istuma.[/color]
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 18, 2009 23:49:58 GMT 3
Käth viis pilgu kanderaamile ning pööritas siis silmi. Kui tüüpiline. "Keegi koolist jah?" küsis ta, kuna oli selles üsna kindel. Ta istus autosse tagasi, pani raadio vaikselt mängima ning käivitas siis auto ja sõitis parklast välja.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 18, 2009 23:53:23 GMT 3
Deily näris vaikselt alahuult ning ohkas siis. Käthlyn oli hea valik olnud - ainult tema võttis selliseid asju iseenesest mõistetavalt. Kui see oleks näiteks Helen olnud, kes talle (bussiga ilmselt) vastu oleks tulnud, oleks ta juba kõike välja pinnima hakanud. Telefoni taskusse sättima hakates, jäi talle sõrmede alla väike kotike. Ly'd läbis kerge külmavärin, kuid ta manas taas näole naeratuse. "Noh, kuidas sul siis läinud on ?" küsis ta meeleolu taastades sõbrannalt ning täitsa ära unustades, et too midagi ennem küsinud oli.ot: ma unustasin tegelt kaa ära, et sa midagi küsisid  [/color]
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 18, 2009 23:56:49 GMT 3
Käth naeratas korraks. Ly oli täpselt nagu ta vend. "Hästi, ikka hästi." kehitas ta õlgu ning trummeldas sõrmedega muusikataktis vastu rooli. "Lowry.. head lood tal" ütles ta ning vaatas korraks Deily poole ja siis jälle tagasi teele. "Millal tüüp välja saab ?" küsis ta, kuna midagi umbkaudset Deily ilmselt teadis.
ot. fain
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 0:02:20 GMT 3
Deily tõesti muigas selle Lowry märkuse peale ning noogutas nõustuvalt. 'Nädalalõpp' oli mõnus lugu. Ilmselt ainuke, mis Kätu ja ta enda muusika eelistustest ühtis. "Mai tea.. tal murdusid mingid ribid või roided või.. ah, mai tea. Midagi murdus ära ja mingi mõra oli ja ellu jäi kaa üle noatera." seletas tüdruk kähku ja üsna umbkaudselt. Ta poleks tahtnud väga detailselt seletama hakata, miks nad keset teed tülli olid läind janiedasi. "Ta on tegelikult täitsa tore.. pole ära teeninud seda kõike." lausus ta mõne aja pärast ning viis siis pilgu Käthlynile.[/color]
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 0:06:20 GMT 3
"Auts, päris tõsine siis ju.." arvas Käth, kes nende asjade natuke kursis oli. Mitte palju, aga noh, piisavalt, et aru saada üle noatera tähendust. Siis kergitas ta veidi kulme ning viis pilgu korraks Deilyle. "Tore poiss sõitis sinupärast kraavi. nagu Romeo ja Julia." nentis ta korraks muiates, kuid viisakusest muutis ta näoilme jälle tõsiseks. "Seda kõike ?" lisas ta mõne aja pärast.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 0:09:01 GMT 3
"Mhmh.." ümises Deily esimese küsimuse vastuseks täpselt Lowry viisiga. Käthlyni arvamust kuuldes, muigas tüdruk laialt. "Sul on elav fantaasia." vastas ta ikkaveel muiates ning siis lihtsalt õlgu kehitades. "Õnnetus ma mõtlen." vastas ta viimasele küsimusele. "Murrud ja värki.." lisas ta nagu seletavalt juurde.[/color]
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 0:12:03 GMT 3
Käth turtsatas. Jeah, temal ja elav fantaasia ? Võrreldes Deilyga küll mitte. "Aa.. okei." ütles ta veidi kahtleval häälel, kuid ei viitsind täpsemalt pärida. Ta keeras kooliterritooriumile ning sõitis parklasse. Oodates veel viis sekundit, kuni laul ära lõppes, võttis ta võtme süütest ning väljus autost.
|
|
