|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 16:46:08 GMT 3
OT: Olgupeale. (:
Alicia näole ilmus korraga mitu emotsiooni, mõeldes selle peale, kuidas oleks Islandil elada ja sellest, et tal oli kahju, et Nate seal elanud oli. Ometi ei öelnud ta midagi selle kohta välja. "Mina vist ei saaks seal hakkama. Roheline on mu lemmikvärv. Kõik peab roheline olema. Ei, oota, mu lemmikvärv on kollane. Aga roheline on kohe tema järel." Alicia naeratas laialt. "Ja ma usun, et Prantsusmaale ei ole väga raske reisida," lisas ta seejärel.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 18:16:25 GMT 3
"Ei ole, kuid ma ei saanud isegi oma kodulinnas ringi liikuda. Muidugi kavatsen ma seda suvel ja peale kooli lõpetamist parandada, on vaid vaja reisirahad kokku saada."
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 19:54:14 GMT 3
"Ma ei mõelnudki, et sa enne oleks pidanud Prantsusmaale tulema," kukkus Alicia seletama, "ma mõtlesin lihtsalt, et nüüd ei ole väga raske. Noh, edaspidi." Neiu noogutas veel justkui jutu lõpuks ja viis siis pilgu eemale. Õues oli hulga pimedamaks läinud, kui siis, kui Alicia parki oli sisenenud. Tütarlaps mõtles just, et ta ootab nii kaua, kuni tähed ja kuu välja tulevad, kuid siis taipas ta, et tuleb ilmselt pilvine öö, nii et selle mõtte peale tekkis ta näole pisut kurb ilme.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 21:15:58 GMT 3
"Ei muidugi jah. Kuid ma kavatsen kindlasti selle koha ära näha," ütles Nathaniel enesekindlalt.
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 21:26:47 GMT 3
Alicia noogutas taas, kuid tegelikult ta Nate'i juttu eriti ei kuulanud. Noh, ta aimas umbes, mida noormees öelda oleks võinud ning ka seda, et ta ei pidanud sellele lausele vastama. Mõnda aega jälgis ta pilvede liikumist, hingas siis sügavalt juba pisut külma õhku sisse ning vaatas uuesti Nate'i poole. "Noh, mina pildistan vabal ajal loodust. Ma vean kihla, et sul on ka mõni vaba aja tegevus. Kui välja arvata pargis muusika kuulamine, mida sa õigupoolest ei teegi, sest sul ei jää selleks ju aega." Alicia muigas tähendusrikkalt, aga ei öelnud rohkem midagi.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 21:29:55 GMT 3
Nathaniel naeris kergelt ja ütles:"Tõsi. Tavaliselt ma tegelen kunstiga. Igasugusega. Alates maalidest kuni söepliiatsini välja. See oli ainuke asi, millega ma korralikult tegeleda sain, kui ma haige oli. Midagi kirtseldada sai ikka. Ja noh sellega ma põhiliselt tegelengi. Klaver on mul lisaaineks, kuid seda ma nii hästi ei oska, see on rohkem mu venna Regini teema, tema oskab seda hästi, kuigi teda vaadates on see lihtne ka. Ma võtsin selle sellepärast, et tema saab õpetada mind. Kuid mis minust, mis aineid sina õpid?"
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 21:37:52 GMT 3
Alicia kuulas Nate'i pisut lummatult. "Oh, ma tahaks ka joonistada osata!" ütles ta sügavalt ohates. "Ma pole kunstis päris lootusetu, aga ega ma midagi eriti ei oska küll. Heal juhul oskan hariliku pliiatsiga midagi joonistada, selliseid sketðe või siis mõnda pilti järgi, aga mitte midagi enamat. Eriti veel, et kui ma joonistan näiteks mõne inimese pilti järgi, siis minu pildi peale ei tule üldse sama inimene." Neiu muigas ning lõi noormehe küsimuse peale lausa särama. "Mina õpin klaverit, klaver on ... noh, terve elu mulle. Ma ei tea, et ma midagi nii väga armastaks, kui klaverimängu. Ma praegu ei suuda üldse uskuda, et kuskil kolmandal klaveriõppimise aastal olin ma veendunud, et ma jätan selle pooleli. Tegelikult on mul üks omadus, mis klaverimängu juures kasuks ei tule - ma olen hästi kannatamtu. Ma tahan kõike kohe ja korralikult. Ja kui miski välja ei tule, siis ei tule see ju kunagi välja. Aga ometi ma armastan klaverit." Alicia tegi juttu väikse pausi. "Lisaaine on mul laulmine, aga ma ei ole sellest nii suures vaimustuses, kui klaverist. See on nagu rohkem selleks, et klaverisaadete kõrvale midagi laulda ka oskaks."
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 21:47:02 GMT 3
"Ma ei tea, joonistamine tuleb mul iseenesest. Mulle meeldib nii mustvalgena näidata, et ma suudan edasi tuua kõike mida tavaliselt on värvidega tehtud ja samas meeldib mulle värvidega mängida ja igat eelmist tööd ületada. See on väljakutse iseendale," seletas Nathaniel, miks ta kunstiga tegeles. Ja see oli ka tõsi. Aastate jooksul oli ta omandanud oma stiili joonistamises, kuid ta suutis seda stiili rakendada igal joonistus/pintseldus viisil. "Sa saobiks mu vennaga. Tema on ka miljon aastat klaverit mänginud. Ja ta ei kavatse vist iial lõpetada, kunagi on ta mingi hull pianist kuskil suures saalis. Vaene poiss. Igatahes. Temal on ka lisaaine laulmine. Kuid eks tal on häält ka, mul pole, mul on ema geenid rohkem. Regin on isa moodi. Selle pärast on ta blond ka. Mitte nagu ajult, vaid juuksevärvilt, ta on üsna tark kui tahab olla. Mina tunnen end jupp maad rumalamana."
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 21:55:24 GMT 3
Alicia noogutas Nate'i jutule kaasa, mõeldes samal ajal, kui palju tal veab, et tal selline oskus on. Neiu ise oleks tahtnud kõikide oma kunstfotode asemel samasugustest asjadest õlimaale teha, aga nagu ta oskaks. Noormehe pakkumise peale, et ta sobiks hästi Reginiga kokku, turtsatas Alicia naerda. "Oled kuulnud väljendit, et vastandid tõmbuvad? Minu arvates ei ole sarnaste huvidega inimestel varsti enam millestki rääkida. Samas ma jälle ei tea ..." Alicia jäi hetkeks vait, mõeldes sõpradele, kes tal Prantsusmaal olid. Nad olid kokku küll saanud ühis(te) huvi(de) pärast, aga siiski ei olnud nad üldiselt peale paari samasugust huvi üldse sarnased. Tütarlaps hakkas jälle naerma, kui Nate selgitas, mida ta sõna 'blond' all mõtles. See oleks ilma selgitusetagi ilmselge olnud, aga Nate'il oli ilmselt kombeks naermaajavaid märkusi jutu vahele pista. "Ma kahtlen, et sa nüüd nii rumal oled," teatas ta lõpuks naeratades, "väidetavalt on see kool ju andekate laste kool."
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 22:04:49 GMT 3
Vastandid tõmbuvad.. See lause jäi mitmeks hetkeks Nate peas kummitama. Kas ta oli Deilyga erinev? Või pigem sarnane? Tüdruk tantsis, kuid noormees seda ei teinud. Kuid vaevalt, et sellest piisas.
Oma mõtted taas käesoleva vestluse juurde toonud ütles ta:"Ma usun, et juttu jagub mõlemil poolel, loeb see, kas tahetakse rääkida. Sarnaste huvidega inimesed saavad lõputult arutada enda ala võimalusi ja arendusi, samal ajal kui võhik sellest aru ei saaks. Samas vastandid saavad üksteisele enda alasid tutvustada ja võtab arvatavasti kaua aega, et need teisele selgeks teha.."
Nalja pärast kopsas Nathaniel vastu oma pead ja ütles:"Kuuled, kuidas koliseb? Tühi nagu veeta ämber või midagi muud sellist. Õõnes puu.." jätkas noormees lollakate võrdluste jagamist. "Ei tegelt, ma pole küll kõiuge helgem, kuid eks ma üritan ka. Ma ei tea andekuse koha pealt, kuid fotograafias, oled sina andekas."
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 22:13:52 GMT 3
Alicia märkas, et Nate'i mõte läks hetkeks nagu kuhugi mujale, nagu ei mõtleks ta enam üldse nende vestlusele. Kuid siis hakkas noormees jälle rääkima ja neiu oli peaaegu veendunud, et ta oli seda ette kujutanud. "Võib-olla tõesti," ütles ta lühidalt Nate'i pika jutu peale, leides, et too ütles juba kõik ära. "Tead, õõnsad puud on üldiselt üsna vanad. Vanad inimesed on üldiselt targad." Alicia naeris hetkeks. "Ei, minu arvates oled sa päris andekas. Sa ei kujuta ettegi, mis inimesi mu eelmises koolis oli! Sellised, kes ei oska heliredelit ka peast ja kui selle peale töö tuleb, peavad nad spikerdama. Vot need on tõsiselt tühjad ämbrid ... või õõnsad puud, nagu sa ütlesid," jätkas tütarlaps naermist. "Oh, mis sa nüüd," pomises ta siis, aga ta naeratas ikka veel.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 22:18:27 GMT 3
"Vanad inimesed kipuvad kahjuks lõpuks üsna seniiliseks minema, nagu vana puu jääb õõnsaks," märkis Nathaniel lõbusalt."Heliredelit ikka ei spikerdaks, see on ju nii lühike, mis see siis on viis minutit kulutada ja see ära õppida. Igaüks saaks hakkama ju. Okey võibolla täielik ämber ei saaks, kuid ma ei usu, et keegi end vabatahtlikult nii rumalaks tunnistaks."
"Ning ausalt, minu meelest oled sa suurepärane fotograaf. Sul on selle peale annet, miks sa siis seda õppima ei läinud. Läinud fotokooli oleksid ehk saanud maailmakuulsaks ja muud. Kuigi tegelikult ei kavatse mina seda varianti praegu ka välistada, sa oled veel noor sul on aega küll.. Okey see kõlas nagu oleks ma mingi hull vanaisa," hakkas Nathaniel lõpuks enda lolluste peale naerma.
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 22:29:41 GMT 3
"Ma ei ole veel märganud, et sa nii seniilne oled,"lausus Alicia muiates. "No ma räägin! Nad ei saanud sellega hakkama! Mina olen juba ammusest ajast muusikat õppinud, aga ma käisin hoopis keeltekallakuga koolis, ja seal peaaegu mitte keegi ei teadnud midagi muusikast. Tõsiselt! Mul olid tööd alati minutiga valmis, teised kakskümmend minutit üritasid oma spikreid vaadata." Alicia hakkas laginal naerma. "Mu klass oli täielikke ämbreid täis. Ma olin ausalt ka kohe päris õnnelik, kui ma sealt koolist ära sain tulla." Neiu nägu muutus pisut nukraks, sest talle tulid meelde need ajad, kui ta veel eelmises koolis käis. Ja ta ei olnud kurb mitte sellepärast, et ta midagi seal igatses, vaid sellepärast, et talle tuli meelde, kui kohutav seal käia oli. Alicial ei olnud midagi kooli enda vastu, aga ta nagu eriti ei sobinud oma klassi. Mitte, et ta seal kellegagi läbi ei saanud, vaid rohkem see, et tal polnud oma seltskonda ja terve klass oli kampadeks jagunenud. Vanasti oli kool Aliciale kaheksa tundi, mida ta üksinda üle elama pidi. Siis aga raputas ta pead ning viskas selle mälestuse peast välja. "Minu jaoks on fotograafia harrastus, mitte mingi järjekordne aine, mida õppima peaks. Muidugi, kui aus olla, kui siin koolis oleks olnud võimalik ka fotograafiat õppida, oleks ma seda teinud. Aga ma tahtsin hulga rohkem õppida klaverit. Pealegi on sul õigus, eks ma näe, kas ma viitsin kunagi veel mõnda kooli minna. Ja sa tõepoolest kõlasid natuke ... noh, nagu terve su elu oleks su selja taga ja sa oleksid kõik võimalused mööda lasknud ja nüüd kahetsed seda." Alicia naeratas noormehele.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 22:37:14 GMT 3
Nathaniel küsis ettevaatlikult, teadmata, kas teema on delikaatne või isiklik:"Sulle ei meeldinud su viimases koolis?"
Nate ei osanud korraliku kooli kohta kahjuks kaasa rääkida. Ta oli lahkunud põhikoolist tervise pärast peale viiendat klassi. Natuke oli koduõppel, kuid varsti ei teinud sedagi. Ta ei olnud kunagi pidanud kaasa tegema pikki koolipäevi, kuigi need tundusid tihti voodis istudes väga tore väljavaade olevat.
"Yeei, I'm Grampa.."
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 22:46:32 GMT 3
Alicia hammustas huulde, viies pilgu eemale ja kehitas siis õlgu. "Ütleme, et ei meeldinud." Neiu ei teadnud isegi, kas ta tahab oma eelmisest koolist rääkida. Mõned mõttes oleks olnud hea ju muret kurta, aga tegelikult oli see mure ammu möödas ja peaaegu unustatud. "Ütleme, et mul oli mu klassiga erimeelsusi," lausus ta siis veel, "ja see kooliskäik ei olnud just lust ja lillepidu. Samas, ma olen täitsa elus veel, nii et väga hull see ka ei olnud. Mulle ausalt ka tunnid meeldisid." Alicia naeratas õrnalt, teades, et ta jätab ilge nohiku mulje, öeldes, et ta ei saanud oma klassiga läbi, aga samas öeldes, et talle ained meeldisid, aga talle ei läinud see hetkel korda.
|
|
