|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 1:24:57 GMT 3
Nathaniel istus pargis pingi peal ning kuulas muusikat. Ta vaatas ringi, jälgis liikuvaid õpilasi ning mõtles kõige peale.
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 1:34:41 GMT 3
Alicia oli ühel oma tavalisel jalutuskäigul läbi pargi, kuldne digikaamera käes. Ta oleks muidugi hea meelega eelistanud kuskil metsa ääres või mõnes muus rohkem looduslikumas paigas jalutada ja pildistada, aga tal ei olnud siin koolis just väga palju valikut. Park oli ka piisavalt hea. Möödudes ühest pingist, märkas Alicia seal Nate'i. Neiu naeratas ning kõndis noormeheni. "Hei, võin ma siia istuda?" küsis ta pead natuke viltu kallutades, pannes kaamera samal ajal taskusse.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 1:37:19 GMT 3
Nate võttis klapid peast ja peksis end koheselt oma mullist välja, näol nüüd lõbus naeratus. "Hey. Alicia eks? Muidugi, istu palun."
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 1:44:33 GMT 3
Alicia noogutas kergelt ning käsi pusataskutesse pistes istus ta Nate'i kõrvale. Mõni sekund vaatas ta enda ette, jäglides teisi inimesi pargis, täpselt, nagu Nate oli enne neiu tulekut teinud, kuid siis viis ta pilgu noormehele. "Nii et vabal ajal kuulad üksinda pargis muusikat." Alicia sõnastas selle nagu fakti, nagu millegi, millele ei saa vastu vaielda, sest see ju ometigi oli täpselt nii. Tütarlapse naeratus oli asendunud õrna muigega. "Ja mida sa ka kuulad?" uuris ta järgmiseks, viies pilgu Nate'i muusikamängijale.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 1:49:35 GMT 3
"Tavaliselt, pole mul küll selle jaoks kahjuks aega, kuid praegu paistab tõesti niimoodi," ütles Nathaniel naeratades ning nüüd pani ta mp3-me tagasi taskusse, kus see end automaatselt varsti välja lülitas. "Ma kuulan igasugu jama," teavitas ta tüdrukut oma muusikamaitsest.
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 1:56:16 GMT 3
"Ah et kohe nii tegus vend," ütles Alicia naljaga, muie ikka veel näos, "et isegi parki ei jõua." Alicia viis pilgu jälle noormehelt eemale, mööduvatele inimestele, näides korraks mõttesse vajuvat, kuigi tegelikult nii see polnud. "Igasugust jama ...," kordas ta Nate'i sõnu pominal, nagu neid hinnates. "Noh, ma kahtlen, et üldse mingisugune muusika jama on, nii et järelikult ma järeldan, et sa kuulad lihtsalt kõike." Alicia viis pilgu jälle poisile ning naeratas.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 1:59:11 GMT 3
"Enam, vähem," noogutas Nate, olles rahul, et tüdruk tema mõttekäigust aru oli saanud. Ta tõmbas enda ronkmustad juuksed näo eest ära. Kui tukk taas tema sügavsinistele silmadele kippus, puhus ta selle eest ära, kuid ainult selleks, et see taas sinna maanduks.
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 2:06:54 GMT 3
Alicia noogutas taas, jälgides mõnda aega Nate'i ebaõnnestunud katseid tuka tagant välja näha, kuid pööras siis pilgu enda ette. Taibates alles pärast pikka aega vaatlemist, et ta ees on allee, mida ääristasid ilusate kollaste ning oranþide lehtedega vanad puud, tiris neiu kaamera jälle teksataskust välja. Oodates, et allee inimesteks tühjaks läheks, hoidis Alicia digikaamerat enda ees, näpp nupul valmis, aga just siis kõndis mingi kamp nende eest läbi sinna alleele. Tütarlaps kahtles, et see allee üldse kunagi täiesti inimtühjaks läheb.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 2:08:44 GMT 3
Nate jälgis huviga tüdruku tegevust, kuid kui paistis, et too pilti ei saa küsis ta uudishimulikult:"Fotograaf?"
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 2:15:33 GMT 3
Alicia langetas kaamera, oodates rahvamassi hääbumist. Nate'i küsimuse peale hakkas ta hetkeks naerma. "Ei, sugugi mitte. Ma niisama huvi korras klõpsin. Loodan, et äkki saan mõnikord mõne ilusa pildi. Mõnikord saangi. Aga ma ei kutsuks ennast fotograafiks," lausus ta ning märkas siis, et see kamp oli keeranud alleelt ära. Alicia tõstis jälle kaamera, vajutas nupu õrnalt alla, see fokuseeris allee keskosa ning nupu täiesti alla surudes tegi kaamera pilti. Hetk tulemust vaadanud, lülitas neiu jälle kaamera välja. "Päike peaks paistma, siis tuleks ilusam," ütles ta pisut kurva naeratusega, viies pilgu taevasse, kus oli aga tihe pilvkate ja päikese väljatulekut polnud lootagi.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 2:21:09 GMT 3
"Näitad oma pilte?" palus Nathaniel ingelliku naeratusega. Teda huvitasid sellised asjad, juba sellepärast, et tal polnud endal kunagi olnud võimalust sellega tegeleda.
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 2:26:16 GMT 3
Alicia vaatas Nate'i sellis näoga, nagu oleks ta hulluks läinud. "Ausalt ka tahad näha? Tead, mul on seal peamiselt lilledest ja liblikatest pildid. Mul on nõrkus liblikate vastu," neiu naeratas, "eriti meeldivad mulle sinised liblikad. Pealegi siin ei ole mul üldse häid pilte, sellises kohas ei saa lihtsalt loodusfotosid. Kodus mul on mets ja niit kohe kodu kõrval, paremad pildid tulevad ikka seal." Alicia kõhkles hetkeks, kuid ulatas siiski oma kuldse digika Nate'i kätte, olles eelnevalt pildivaatamise reþiimile pannud. "Seal ei ole midagi väga head," kordas ta veel sama juttu üle nagu Elmari raadio.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 2:28:42 GMT 3
"Muidugi tahan, ma pole siniseid liblikaid elu sees näinud," ütles Nate lõbusalt ning võttis kerge elevusega kaamera ja hakkas pilte klõpsima. Aegajalt keeras ta fotokat, et pilt õigetpidi oleks, kuid tema näole valgus üha suurem naeratus. Ta ei teadnud, kus tüdruk elas, kuid see erines väga Islandist.
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 2:40:09 GMT 3
Alicia hakkas heledalt naerma Nate'i lause peale. "Tead, neid on täitsa palju. Neile lihtsalt linnaelu ei meeldi ja nad on vist häbelikud, nii et nad ei tule kuhugi kellegi hoovi peale ka kunagi. Aga neid on aasa peal väga palju ja tegelikult ei karda nad üldse, sest näiteks see," neiu näitas näpuga pildi peale, mida Nate just vaatas ja kus oligi üks sinine liblikas peal, "on üks parimaid modelle olnud. Kõndis rahulikult vähemalt viis minutit maas ringi, enne kui ära lendas." Alicia naeratas laialt. Oli imelik liblikatest kui modellidest rääkida, aga tütarlapsele see eriti korda ei läinud. "Mul ei ole seal väga palju pilte kodus tehtud, ma tõmbasin enamus enne arvutisse ära, aga ma mõned jätsin alles, noh, et miski kodu meenutaks ikka aeg-ajalt." Aliciat ei vaevanud koduigatsus, tal polnud mingit raskust pikka aega olla kodust kaugel, aga lihtsalt kodu peale mõtlemine tõi talle naeratuse näole.
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 24, 2009 2:42:44 GMT 3
"Need on ju väga ilusad," ütles Nathaniel, saates Aliciale särava naeratuse. Ta klõpsutas veel paar korda ning ring sai täis. "Mina olen just rahul, et ma kodust minema sain. Kolm aastat ei saanud majast ka väljuda, loogiline, et mulle meeldis kuhugi välismaale tulla. Ma olin nii kade, kui Regin peaaegu terve aasta mööda maailma ringi reisis."
|
|
