|
|
Post by Deily Winslow on Aug 23, 2009 21:27:03 GMT 3
Deily kortsutas kergelt kulmi ning mõtles hetke. "Okei, ma ei hakka.. aga millest sa seda järeldad ? Ma mõtlen, et.. nemad ju .. ee.. võtsid su endale, sorri sõnastuse pärast. Nad tahtsid sind oma perre ja ma olen üsna kindel, et nad ei hakka perre võetud last vihkama.. võibolla sa .. ee.. oled midagi äkki natuke.. valesti.. tõlgendanud ?" pakkus ta völja veidi helgema variandi. Tal oli Marast kahju.[/color]
|
|
|
|
Post by Amelia Mara Connor on Aug 23, 2009 21:34:40 GMT 3
"Algul oli ju kõik tore kui ma olin väike nunnu beebi. Siis olin ma juba väike armas tüdrukutirts. Ja siis kasvasin ma suureks. Nad võtsid mind kui nukku, kellega kodu mängida ja kelle järel kantseldada ja kui ma suureks kasvasin, mõistsid nad, kui suur viga see oli," rääkis Mara tuimalt. "Ja siis tegid nad seda mulle ka igal vabal hetkel selgeks," lausus neiu ja tõmbas pluusi varruka üles, paljastades käsivarrel olevad muljumisjäljed. "See on sellest, kui ta mul kätt selja taha väänas," sõnas Mara rahulikult ja tõmbas siis juuksed kaelalt eest. Ka neiu kaelal olid lillakad jäljed. "See on kägistamisest."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 23, 2009 21:37:51 GMT 3
Deily kuulas huvitunult Amelia juttu ning valmistus juba midagi veidi helgema vaatenurga kohta lausuma, kui tüdruku sinikaid nägi. Ly seljalt käisid kerged külmavärinad üle, kui ta imestunult sinikaid vaatas. "ma, ee.. " ei osanud ta kohe midagi öelda. "Aga.. kui sa kaheksateist saad - kui vana sa üldse olidki ? - siis sa saad sealt ju ära tulla, ma arvan ?" pakkus ta taaskord.[/color]
|
|
|
|
Post by Amelia Mara Connor on Aug 23, 2009 21:41:31 GMT 3
"Ma tulingi," sõnas Mara vaikselt ja tõmbas varruka alla. "Ma olin juba enne selle kooli kohta uurinud. See on piisavalt kaugel ka. Ja siis kui ta üks õhtu jälle mind poolsurnuks peksis.." rääkis neiu ja vaikis hetkeks. "Ma panin enda asjad kokku, vedasin end autorooli ja sõitsin linnapiirile. Ööbisin autos ja hommikul hakkasin kohe sõitma."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 23, 2009 21:44:37 GMT 3
Deily kuulas sõnatult tüdruku juttu ning ei osanud selle peale isegi midagi öelda. Ta poleks enda elus midagi sellist suutnud isegi ette kujutada, rääkimata siis kellegi teise kohta, kuid noh.. jah. Tundub, et selliseid asju ikka juhtub. "Aga.. kas sul siis mõnda muud sugulast.. onu või tädi või kedagi, ei ole ?" jätkas ta, olles kindel, et kuskil peab ju see lahendus olema.[/color]
|
|
|
|
Post by Amelia Mara Connor on Aug 23, 2009 21:47:13 GMT 3
"Mu ema ema suri juba siis, kui ema noor oli. Ja mu ema oli ainus laps. Tema isa ei elanud nendega. Ning enda isapoolsest suguvõsast ei tea ma midagi," lausus Mara vaikselt. "Aga see pole oluline. Ma saan hakkama. Olen alati saanud."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 23, 2009 21:52:06 GMT 3
Deily vaatas tüdrukut kaastundlikult. Tal pidi vist ikka päris raske olema, kuid noh.. vähemalt on ta nüüd kaheksateist. Võibolla õnnestub tal kuskil oma tantsimisoskustega raha teenida ja oma elamine osta võimiskit. "Sa tuled sellest välja. Ma olen selles kindel." vastas tüdruk, sisendades Ameliasse usku. Nii tegi ta alati.. isegi kui tal polnud õrnematki aimu, kuidas olukorda parandada saaks või kas seda üldse parandada sai. Aga see aitas.. vähemalt natukeseks.[/color]
|
|
|
|
Post by Amelia Mara Connor on Aug 23, 2009 21:55:46 GMT 3
"Õnneks on mul pärandusfond, mille ma nüüd kätte sain," lausus Mara naeratades. "Mu pärisvanemad algatasid selle fondi kohe, kui ma sündisin ja sinna läks mingi teatud protsent pärandusest ka. Aga ma sain selle kätte alles kaheksateist saades," selgitas neiu.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 0:38:04 GMT 3
Deily näole ilmus samuti kergendunud naeratus. "Siis on ju hästi." lausus ta. "Saad endale oma elamise osta ja värki.. võimis ?" jätkas ta, mõtlemata seda viimast võimis'i just eriti küsimusena. Lihtsalt väljend. Tüdruk muigas kergelt ning tõusis siis püsti. "Kuule, aga.. ma pean nüüd hommikusöögile kaa jõudma.. kui söökla üldse veel lahti on. Tuled kaa ?" kutsus Ly tüdrukut ning jäi siis talle küsivalt otsa vaatama.[/color]
|
|
|
|
Post by Amelia Mara Connor on Aug 24, 2009 12:51:08 GMT 3
"Jah.." lausus Mara napisõnaliselt ja raputas siis pead. "Ma ei söö hommikuti. Pole isu," lausus neiu naeratades ja võttis iPodi uuesti välja. "Aga head isu sulle."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 14:48:13 GMT 3
"Hommikusöök on kõige tähtsam söömaaeg terve päeva peale." mainis tüdruk sellise 'eks-sa-ise-tead' tooniga, kuid naeratas siis. "Aitähh, ja hiljem kunagi näeme vast." lisas ta lõpetuseks ning suundus siis taas rõõmsalt ümisema hakates kooli söökla poole.[/color]
|
|
|
|
Post by Amelia Mara Connor on Aug 24, 2009 16:55:48 GMT 3
Mara muigas vaid ja pani kõrvaklapid uuesti pähe. Avenged Sevenfold oli seekord seal ta mõtteid summutamas ning Mara ohkas vaikselt. Tüdruk tõusis püsti ning sammus suvalises suunas mööda pargiteed edasi.
|
|
