|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 0:12:53 GMT 3
Regin ajas selga enda tavapäraseid riideid ning võttis enda telefoni. Ta saatis Deilyle sõnumi, kus ta palus endale järgi tulla. Möödas oli kõigest pool nädalat, kuid noormehel oli õnnetunud ennast 'kodusele ravile' nihverdada. Ta rindkere oli tugevalt kinni seotud, hoidmaks paigal katkiseid ribisid. Valgesse riietatud poiss istus enda haiglavoodil ja ootas.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 0:19:23 GMT 3
"Kaks minutit" lubas tüdruk Kätule ning sulges siis endajärel auto ukse. Kerge kulmukortsutuse saatel haiglasse sisse marssinud - okei, kõndinud, vaatas ta hetkeks tagasi. Kätut ei olnudki veel näha. Ly muigas endamisi. See oli vaid aja küsimus, millal ta järgi tuleb. Registratuurist palatinumbri pärinud, suundus ta sinna poole. Paar koputust ja.. "Tsau, kõik korras ?" lausus tüdruk tervituseks, mis siis, et see Regini puhul ääretult loll küsimus oli. Niipalju, kui Deily teda tundis, oli kindel, et alati on midagi valesti. Ly silmitses ikkaveel ukse juures seistes koolikaaslast.[/color]
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 0:22:59 GMT 3
Käthlyn muigas ning sõitis autoga ukse juurest ära natuke eemale ja parkis auto ära. Seejärel astus ta autost välja ning suundus haigla ukse poole. Seal küsis ta, kus palatis poiss on ning suundus siis selle palati ukse taha.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 0:23:27 GMT 3
"Kõik on tip-top," ütles Regin, hääles tunda kerge väsimus. "Aitäh, et järgi tulid. Ma ei tohi sõita enda rattaga järgmised kuu aega." Ilmselgelt kahetses poiss seda, kuid ta oli taas tema vana ise. Kuna tabletid oli Deily kaasa viinud siis sai ta kenasti kaineks ning mida rohkem ta mõtles seda kehvemini ta ennast tundis. Ta oli mitu korda kaalunud enda sõrmuse tualettpotist alla laskmist, kuid ei jõudnud seda veel teha. Tõsine olek oli ta näkku kirjutatud. Valge ülikonna moodi riietus oli selline nagu tal tavaliselt ning blond tukk varjas ühe sinise silma, mis kuidagi tühi oli, nagu teinegi.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 0:28:04 GMT 3
Deily silmitses veel mõnda aega poissi, kuid ei vastanudki lõpuks. Iroonitsemisest poleks nagunii abi olnud ja ausat vastust polnud kaa tark oodata. "Abi on vaja ?" küsis ta mõne aja pärast, kui vaikus juba liiga kaua kestnud oli ning lõpuks ukse juurest poisile lähemale sammus. Ta ei teadnud ju täpselt, kas teda oli vaja toetada või mitte või.. noh, ta ei teadnud üldse midagi.[/color]
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 0:30:48 GMT 3
"Ei, ma saan," ütles Reg ning ajas ennast jalule. Vaprat nägu tehes läks ta ukse juurde ning oli valmis minema hakkama.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 0:30:54 GMT 3
Käthlyn, kes teatavasti oli inimene kes ei viitsind eriti kaua teisi kõrvalt pealt vaadata, tõusis nüüd püsti ning koputas korra uksele ja astus siis sisse. Ta viis pilgu Deilylt Reginile ning ei suutnud muiet tagasi hoida. "Nii et sina siis oledki tüüp kes oma motika ära lõhkus.." ütles ta tervituse asemel ning kergitas siis kulme nagu öeldes 'lähme siis?' kuna Regin vist kavatseski kohe uksest välja astuda.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 0:34:03 GMT 3
"Mhmh." vastas tüdruk lihtsalt Reginile, mis siis, et see väga grammatiliselt korrektne vastus polnud. Tema järel ukse poole suundunud, ei suutnud ta samuti muiet tagasi hoida, kui Käthlyn oma suurepärase auraga uksele ilmus. Sõbranna jutu peale ei teinud ta samuti ikkaveel lahti - ning ega see eriti talle suunatud polnudki, vaid kõndis haigla ukse poole "Kuhu sa parkisid ?"[/color]
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 0:36:57 GMT 3
Regin ohkas kergelt, ta oleks pidanud mõtlema sellele, et Deilyl autot polnud. Ning ta oli kellegiga koos tulnud. Kas see keegi teadis tablettidest, mis Ly ära võtnud oli? Ta noogutas selle peale, et tema see tõesti oli, kes oma rattaga hunnikusse pani. Kuid ega sa polnudki midagi uut, eelmine korda, kui tema roolis polnud ja kui ta autos oli, olid asjad hullemad olnud. Ta järgnes vaikides tüdrukutele, soovimata sõnagi lausuda.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 0:40:02 GMT 3
Käthlyn kergitas poisi jutukuse peale kulme ning suundus siis samuti kähku ukse poole. "seal" ütles ta, nõksatades peaga oma auto poole, mis siin samas oli. Ta läks otseloomulikult juhiistmele ning viis siis pilgu teistele. "Jagage ise, kes kus istub" ütles ta ning muigas jälle korraks.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 0:42:25 GMT 3
Tagant poolt ohet kuuldes, viis tüdruk pilgu korraks neile kahele, kuid kehitas siis õlgu. "Ta on Käthlyn muide. Mu venna endine pruut." mainis Ly Reginile, endamisi mõeldes, kas ta mainis tõesti venda meelega. Ta polnud kunagi arvanud, et ta nii kiuslik võis olla. Autoni jõudnud, istus ta täpselt Käthlyni taha, kuigi ta oleks pidanud ilmselt Reginile ust lahti hoidma, et too kaa korralikult istuda saaks.[/color]
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 19, 2009 0:45:18 GMT 3
Ka Regin istus tahaistmele, akna alla. Ta noogutas kui Deily talle Käthlyni tutvustas ning ütles ka enda nime vastu:"Regin." Ning juba istus ta autos ja vaatas aknast välja. Ta ei osanud Lyle midagi öelda ning ei julgenud midagi teise tüdruku juuresolekul öelda. Ta tahtis kooli jõuda, tundidesse kaduda ja neile keskenduda, et ta ei peaks millegile muule mõtlema.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 0:46:07 GMT 3
Käth pööritas silmi ning viis pilgu tahavaate peeglisse. "Ja see on Deily, mu endise poisi Väike õde." ütles ta ning ootas siis kuni poiss ukse kinni tõmbas ja käivitas auto. "Noh, motikast pole midagi alles?" ei kavatsenud Käth loomulikult mingit vaikset inimest mängida. ja tegelikult see täitsa huvitas teda.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 0:48:16 GMT 3
"ta tõesti ei aimanud seda, kui ma talle sind tutvustasin," naeratas tüdruk 'meeldivalt' ning ei varjanudki eriti, kuidas ta järgmise lause peale Käthlyni istmele jalaga virutas. "Tüüp istus pool nädalat haiglas ja esimene asi mida sa küsid on õnnetusega seotud. Sa oled nii taktitundeline." lausus ta lihtsalt, ilma ühegi muige või sarkasmi varjundita.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 0:51:02 GMT 3
Käth ainult irvitas korraks ning lasi enda tooli natuke taha poole. "Ma vabandan. Ja tõesti, ainult pool nädalat ? Kuidas ta, vabandust, sa üldse sealt tulema said?" jätkas Käth ning viis pilgu korraks poisile ning siis jälle teele. Tüüp oli ju äärepealt ära surnud ?
|
|
