|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 21:30:32 GMT 3
Käthlyn oli vägagi nõus nõmeda naljaga, sest tegelikult oli ta oma perekonnata eluga juba üsna ära harjund. Mitte, et tal Heleni vastu midagi oleks.. lihtsalt see tegi asjad natuke keeruliseks. Siis pidi ta aga turtsatama. "Mitte midagi erilist, peale selle, et sa oled Drew väiksema õe parim sõbranna. Noh.. jah." muigas ta kergelt.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 19, 2009 21:33:10 GMT 3
ot: Käthlyn ei saa sinust midagi teada ju. Talle räägiti tema vanematest, et kui nad ta sinna tõid, siis olid nad selised. Sind ennast ei olnd siis veel olemaski ju. (;  [/color]
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 19, 2009 21:36:52 GMT 3
Helen pööritas silmi. "Niivõrd tüüpiline. Minust ei viitsi keegi kunagi pikemalt rääkida," pomises ta tülpinult. "Mida sulle teha meeldib?" küsis ta seejärel, vaadates enda suure õe poole taas selle imetlusväärse näoga. "Mulle meeldib vägaväga maalida ja lugeda." Säravalt naeratades vaatas tüdruk toas ringi, meenutades, et neil mõlemal olid samad ained.
|
|
|
|
Post by Käthlyn Waterfall on Aug 19, 2009 21:40:31 GMT 3
Käthlyn viis pilgu korraks teistele inimestele ning turtsatas siis Heleni oleku peale. "Lugeda, reisida, joonistada, muusikat kuulata.. ja Tantsida" ütles ta viimast rõhutades. Tantsimine oli tema passion. "Agaa.. tegelikult. Ma arvan, et.. ma lähen vist õue." ütles Käth püsti tõustes, kuna ta tõesti oleks tahtnud nüüd kümme minutit õues ringi jalutada ja siis tagasi tulla.
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 19, 2009 21:49:15 GMT 3
Helen oli juba peaaegu ütlemas, et läheb ka, kui talle meenus Alicia. "Okei," sõnas ta kerge vastumeelsusega, "hiljem näeme." Naeratades pöördus ta taas enda voodi peal istuva tüdruku poole. "Uskumatu, et mul on õde," pomises ta pead raputades. "Kui vana su vend oligi?" küsis ta Alicialt kulmukergitusega.
|
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 23, 2009 19:03:23 GMT 3
Alicia vaatas ühelt tüdrukult teisele, kuid ei seganud kordagi nende vestlusele vahele, ilmselgelt arvates, et see oli ebaviisakas. Kui nad olidki õed, olgu see siis nii üllatav nagu ta oli, tundis Alicia ennast natuke nagu perest väljas. Alles siis, kui Käthlyn oli uksest väljas, mõtles neiu suu avada, kuid märkas siis Heleni pilku, sekund hiljem kuulis ta küsimust. "Ee ... Gustave on kaheksateist, aga ... kuule, sa võid temaga minna. Noh, Käthlyniga. Ma saan aru küll, et sa tahad. Ma ... ma pean nagunii oma viimase toakaaslasega tutvust tegema ja ... ee ... noh, mine siis. Hiljem räägime." Alicia tõusis püsti, naeratas ning läks siis samuti uksest välja, võttes suuna aga oma toa poole.
|
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 23, 2009 19:36:38 GMT 3
Enne, kui Helen suutis midagi öelda, oli ka Alicia läinud. Turtsatades kehitas tüdruk õlgu, saatis veel ühe pilgu imelikule poisile, kes ikka veel magas ning haaras oma enne unustatud raamatu taas kätte. Ta tahtis lasta Käthlynil vabalt mõelda, nii et järgi minemine ei kuulunud kohe üldse tema plaanidesse. Naeratades, uskumata ikka veel, et tal on selline õde, asus tüdruk lugema.
|
|
