|
|
Post by Deily Winslow on Aug 21, 2009 20:22:13 GMT 3
Deily, ühes käes punane rahakott ning teises vägagi vana välimusega vihikuke, jalutas puhveti poole. Juba kaugelt oli näha, et seal on vähemalt kilomeetrine järjekord. Tüdruku ilmele lisandus hetkeks kerge kulmukortsutus, kuid peagi see kadus. Otsustanud enne muretsemist üle kontrollida, ega seal kedagi tuttavat pole, jalutas ta aegamööda rivi eesotsa poole.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 22, 2009 16:09:07 GMT 3
Regin astus puhvetisse ning vaatas ka seal ringi. Ta oliu juba tundide kaupa otsinud, kuid nüüd tuli talle meelde, et polnud väiksest söögimasinast veel vaadanudki. Näinud Deilyt, naeratas poiss laialt ning jooksis tea juurde. Tema näol säras õnnis naeratus ning ta hüüdis:"Deily!"
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 22, 2009 18:44:52 GMT 3
Deily vaatas koheselt ringi, kui kedagi ennast hüüdmas kuulis. Lootes, et see on keegi järjekorrast, vaatas ta esmalt muidugi sinna poole. Nähes aga, et sealt keegi tema poole just ei vaata, viis ta lõpuks pilgu ka mujale. "Regin." vastas ta poisile kerge naeratusega tervituse asemel, kui lõpuks teda märkas. "Mis sul nüüd juhtus ?" küsis Ly muiates, kui oli mõne hetke huvitunult poisi ülirõõmust nägu silmitsenud ning aru saanud, et too oli teda lausa otsinud.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 22, 2009 21:37:44 GMT 3
Regin, ise õnnest ogar, hüppas Deilyle kaela, kallistas teda maruliselt ja ütles siis:"Ma tahtsin head-aega öelda, ma sõidan nädalaks ära. Ma lähen Natega kaasa! Ta sai arsti! Ta saab selle opi kolme päeva pärast!"
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 22, 2009 21:41:18 GMT 3
Deily turtsatas naerma, kui poiss teda ilma igasuguse hoiatuseta kallistas.. ja veel kuidas. "Kuule, see on SUPER ju !" teatas ta koheselt ning naeratas säravalt. Tal oli poisi üle siiralt hea meel. "Aaga.." tüdruk kortsutas hetkeks kulme. "..kuidas siis ?" lõpetas ta lõpuks ning vaatas taas huvitunult poissi. Muidugi oli tal hea meel, peaaegu kõik Regini probleemid lahenesid tänu sellele ju, aga.. "Ma mõtlen.. Lilian sai kaheksateist või ?" täpsustas ta, tahtmata väga seda teemat üles võtta, kuid siiski.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 22, 2009 21:47:37 GMT 3
Regini nägu muutus pisut tõsisemaks kui ta seletas:"Ei.. Nate'i seisund halvenes väga järsult ning mu vanemad seadsid Lil'i vanematele tingimuse, et kui nad praegu raha ei anna, siis saadavad nad mu mujale õppima ja Lilian mind enam ei näe. See oli sneaky, kuid toimis."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 22, 2009 21:55:38 GMT 3
Deily kergitas huvitunult kulmi. "See on siiski.. vaimustav ju." vastas ta siiski ning ei suutnud naeratust ära hoida. Nate'i seisund oli küll halvenenud, kuid ta sai opi k o h e, mitte saja aasta pärast. Regin ei pidanud veel Lilianiga abielluma - või äkki ei pidanud üldse ? Nüüd on raha käes ju, kuradile see abielu. Tüdruk muigas selle mõtte peale. "Kuule.. tõesti. Mul on n i i hea meel teie pärast, ausalt." naeratas ta. "Sa sõidad kohe täna või ?" küsis ta aga mõne hetke pärast, kui talle meenus, et Regin ikkagi nädal aega ära on, eksole.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 22, 2009 21:57:42 GMT 3
Reg noogutas, taas rõõmsameelne:"Kohe täna. Õhtul läheb berliinist lennuk nii, et ma pean kohale sõitma sinna ja leidma rattale turvalise koha. Kuid ma näen teda jälle, see on nii vaimustav. Kuude kaupa mitte teada, mis täpselt toimub on nii... ma ei tea masendav."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 22, 2009 22:04:18 GMT 3
Deily noogutas kergelt. "Ma saan täiesti aru." lausus ta koheselt ning naeratas veidi. Pilgu kiirelt oma käekellale viinud ning avastanud, et tund hakkab kohe kortsutas ta vaid kulmi. Ta pidi Reginiga täna vähemalt ühe kohvigi ära jooma, ta sõitis ikkagi õhtul ära ju. "Ee.. kuidas sul nende tundidest üle laskmistega lood on ?" küsis ta lõpuks kui pilgu uuesti kellalt koolivennale viis ning laialt muigas.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 22, 2009 22:07:34 GMT 3
"Kule, kes mul minna keelata saaks? Ma rääksin juba kõik ära ja ma saan minna, kui ei oleks lubatud, olesin salaja läinud. Seda ma juba maha ei maga," ütles Regin, kes nüüd, kus ta vennal lootust oli, oli veel rõõmsameelsem kui siis kui ta tablette tarvitanud oli.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 22, 2009 22:13:00 GMT 3
Deily muigas rõõmsalt. "Usun." vastas ta lõbusalt naeratades ning vaatas siis, kuidas koridoridest rahvas klassidesse ära liigub. Tüdrukul polnud mingit tahtmist tundi minna. "Tahad ma aitan sul pakkida võimiskit ? Mul pole praegu nagunii midagi muud teha.." lausus ta lõpuks laia muigega. Mitte midgai, peale tunnis olemise, kuid noh.. jah.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 22, 2009 22:17:44 GMT 3
"Tõesti sa viitsiksid?" küsis Reg rõõmsalt. "Ma vihkan pakkimist, see tuletab kodust lahkumist meelde, isegi kui ma koju lähen."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 22, 2009 22:19:47 GMT 3
Deily ei saanud sinna midagi parata, et ta poisi viimase lause peale naerma hakkas. "See kõlas nii loogiliselt." naeratas ta laialt ning nõksatas siis peaga välisukse poole. "Ja viitsin muidugi. Mul pole nagunii midagi muud teha." lisas ta kinnitavalt juurde kui rõõmsalt koos poisiga ühika poole liikuma hakkas.
ot: sa võid ühikasse teema teha, kui tahad. [/i]
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 22, 2009 22:23:41 GMT 3
"Ma olengi hästi loogiline," teatas noormees elavalt ning hakaks kiirustaja ühikate poole, Deilyt kättpidi kaasa vedades.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 22, 2009 22:34:20 GMT 3
Deily muigas laialt. "Seda muidugi." naeratas ta lõbusalt ning järgnes poisile koheselt. Tühja see tund - siin oli p a l j u lõbusam. Tüdruk naeratas endamisi.
|
|
[/i]