|
|
Post by Deily Winslow on Aug 25, 2009 0:47:58 GMT 3
Deily tõmbas ühika välisukse jõuliselt lahti ning lasi kõrvust mööda, kuidas see suure kolksuga vastu seina lendas. Keda see ühika uks praegusel hetkel ikka niiväga huvitas ? Õige - mitte kedagi. Mööda kõndinud nii teisest, viiendast, kui ka kuuendast toast, peatus ta lõpuks seitsmenda ukse taga. Ehksiis selgemalt väljendudes Nate'i ühikatoa ukse taga. Kiirelt Heleni tekitatud pisarad ära kuivatanud, koputas ta kolm korda toa uksele ning jäi siis lootma, et Nate on seal.[/color]
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 25, 2009 1:03:40 GMT 3
Nathaniel, kes oli juba oma voodil mõeldes tukkuma jäänud võpatas ja ajas end kiirelt istukile. Siis jõudis talle koahle, et keegi kpsib ta uksele. Ta läks avama ja nägi Deily. "Tsau," ütles ta uniselt ja tõmbas käega läbi oma unesassis juuste.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 25, 2009 1:11:02 GMT 3
Deily hammustas korraks huulde ning astus siis tuppa sisse, mis siis, et Nate teda sisse kutsunud polnud. Tüdruk suundus kellegi - ja ta ei teadnud absoluutselt kelle - voodile istuma ning vaatas siis unesegasele koolivennale otsa, unustades täiesti ära teda vastu tervitada. "Tead, minu ja Regini vahel pole mitte kui midagi. Me oleme sõbrad." lausus ta järsku, peale pikka vaikust, kui talle kohale oli jõudnud, et targem oli asjaga otsast alustada, mitte mingit ringiga juttu ajama hakata. See kõik tuli lihtsalt kähku ära lahendada.[/color]
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 25, 2009 1:14:45 GMT 3
Nate vaatas uniselt ja üllatunult Deilyt ja pobises siis:"See .. see on ju teie kahe asi, mis sa mulle sellest räägid?"
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 25, 2009 1:21:17 GMT 3
Deily vaikis hetkeks ning silmitses siis pingsalt Nate'i. Tühja kah, nagunii peab selle millalgi selgeks rääkima.. "Helen rääkis mulle, et Sa vist arvad, et ma sebin su venda.. ja et ma meeldin sulle." lausus tüdruk lõpuks, otsustades, et kui ta juba nii otsekoheselt alustanud oli, peab ta ka sama otsekoheselt lõpetama.[/color]
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 25, 2009 1:23:13 GMT 3
Nathanieli kahvatud põsed lõid kergelt roosatama ning ta pööras ära, justkui vaataks midagi enda riiulitel. "Ma ei tahtnud, et sa niimoodi teada saaks.." ütles ta lõpuks väga vaikselt.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 25, 2009 1:31:08 GMT 3
Deily muigas mõrudalt ning surus alla soovi öelda 'mina kaa.' Selle asemel vaatas ta aga veidi mureliku kulmukortsutusega poisi poole ning ohkas kergelt. "Vaata, Nate.." alustas ta veidi kõhklevalt, kuid jätkas siis peale väikest pausi. "Sa oled.. noh, sa oled väga tore poiss ja kui aus olla, siis jah.. sa meeldid mulle." sai ta ka sellega ühele poole, kuid jätkas siis. "aga.." Deily hammustas endale kergelt huulde. "sellest ei tuleks midagi välja." lõpetas ta lõpuks. "Esiteks, oled sa siin koolis võibolla ainult ühe aasta ning peale seda lähed sa jälle tagasi Islandile ja.. ja mina inglismaale ja.. jah." Ly vaatas ettevaatlikult Nate'i poole.[/color]
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 25, 2009 1:35:40 GMT 3
Nate tundus, kuidas ta lootusest õhku kerkis ja siis tagasi vajus nagu oleks keegi mulli katki torganud. "Miks ma ära minema peaks?" küsis ta kibedalt. "Miks sina ära lähed?" Muidugi jättis ta lisamata lause, et mis vahet sel on, kui neil sinnani aega on.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 25, 2009 1:41:21 GMT 3
"Ma ei t e a, millal ma ära lähen, kuid see võib vabalt ka poole kooli aasta pealt olla." vastas Ly kähku, kuid raputas siis kiirelt pead. "Aga see ei loe. Fakt on see, et .. ühel hetkel, me enam siin koolis ei käi ja siis elame me üksteisest liiga kaugel. On.. mõttetu lasta sellel meeldimisel millekski muuks areneda, kui see üks hetk nagunii lõppema peab." seletas tüdruk kiirelt ning kahtlevalt, pidevalt õigeid sõnu otsides. Peab ta selle siis nii raskeks tegema.[/color]
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 25, 2009 1:43:11 GMT 3
Nate pööras end ning vaatas Deilyle otsa:"Et sa siis parem ohverdad kohe kõik hea, mis olla võiks, sest sellega võib hiljem raske olla?"
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 25, 2009 1:50:52 GMT 3
Deily hammustas endale kergelt huulde, kui Nate talle otse silma vaatas, kuid ei pööranud pilku ära. "..sest sellega o l e k s k i raske ja mitte ainult minul." lõpetas tüdruk koolivenna lause ning tõusis siis püsti, et ukse juurde minna. Kõik oli ära seletatud ning nüüd ei olnud enam põhjust, miks ta siin olema peaks. "Sellest ei tuleks midagi välja." kordas ta ennem öeldud lauset, heitis viimase pilgu poisile ning väljus siis toast.[/color]
|
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 25, 2009 1:53:29 GMT 3
Nate pani käed rinnal risti ja ütles vaid:"Sa ei ole see, kes ma arvasin, et sa oled." Ning ta lasi tüdrukul minna. Ta heitis täies riietuses enda voodile ja põrnitses pahaselt lage. Idiootsus, nüüd ta oli nagu Regin juba.
|
|
