|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 22:22:20 GMT 3
Deily oli just söögipoest tulnud ning nüüd prantsatasid kõik toiduained suure pauguga tema kätevahelt lauale. Tüdrukul oli tõsine plaan täna üks kook valmis teha - Regini sünnipäeval jäi selle tegemine ju ära. Ly otsis taskust mõtlikutl huultnärides retsepti välja ning jäi siis seda mõneks momendiks uurima. Mõne aja pärast hakkas ta lauale kuhjunud söögiaineid korda seadma, et siis pärast need kokku möksida.
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 22:37:15 GMT 3
Alicia sisenes kööki, oodates selle tühjana leida. Ometi nägi ta kohe keset tuba laua ääres seismas Deilyt. "Hei, mis sa siin teed?" uuris ta, kõndides samal ajal üle toa ning võttis külmkapist välja õunamahla, sest selleks ta ometi ju siia tulnud oli. Võtnud pakist suure lonksu, pistis ta mahla tagasi külmkappi ja lõi ukse jalaga kinni. Heitnud pilgu üle laual olevate asjade, taipas Alicia midagi. "Kooki teed? Mis kooki?" küsis ta õhinaga, olles valmis kohe kampa lööma.
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 22:40:00 GMT 3
Deily võpatas kergelt, kui tuttavat häält kuulis, kuid naeratas siis sõbralikult, kui Aliciat uksel märkas. "Süüa teen." vastas ta kerge muigega ning vahetas jahu ja rabarberi kohad ära lauapeal. Ta polnud kunagi varem eriti ühtegi kooki teinud, nii et tema taktika seisnes selles, et ta pani kõik toiduained täpselt sellesse järjekorda, kuidas neid vaja oli. "Rabarberi kooki jah, aga ma panen sinna õuna tükke kaa natuke.. noh, õuna-rabarberi kook siis vist." tegi tüdruk arutleval toonil kokkuvõtte ning naeratas siis rõõmsalt, kui kõik kenasti rivvi sai.[/color]
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 22:58:37 GMT 3
"Ma ei teadnudki, et sa kokandushuviline oled," ütles Alicia üllatunult, kuid astus Deily kõrvale ning vaatas ta ees olevaid toiduaineid, pannes siis käed hooga puusa. "Ägenð. Ma tohin ikka aidata, eksole?" uuris ta siis igaks juhuks. "Tegelikult ma ka ei tea täpselt, mida teha. Mina paneks kõik ühte kaussi, segaks ja siis valaks vormi." Täpselt sel sekundil märkas tütarlaps retsepti. "Oh, sul on ju kõik olemas!" ütles ta, kui oli üle laua küünitanud ja retsepti oma kätte haaranud.
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 23:01:48 GMT 3
Deily muigas kergelt. "Ega ma varem ei olnudki. Tänasest hakkasin." teatas tüdruk rõõmsalt naeratades. Selline ta kord juba oli.. kui talle idee tuli, siis pidi ta selle täide viima, kogu täiega. "Kui sa just tahad." vastas Ly lõbusalt muiates ning viis siis pilgu retsepti lugevalt Alicialt toiduainetele. "Ma arvan, et kõigepealt oleks targem tainas teha ja siis sinna õuna ja rabarberi tükid sisse panna.. ja .. jah. Nii vist ongi ?" pakkus ta ning naeratas kergelt. Nii oli ta kunagi näinud oma ema umbes samasugust kooki tegemas.[/color]
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 24, 2009 23:08:51 GMT 3
"Huvitav muutus," kommenteeris Alicia, tõmmates pluusivarrukad üles. "See on ilmselge, et enne tuleb tainas teha. Aga... kas sa teed sellise koogi, et rabarber on sees, või et ta on ainult peal?" Neiu pani retsepti lauale, pööras siis ennast ümber ja silmitses hindavalt kappe. Lõpuks valis ta ühe alumise kapi ning avas selle. Nagu ta oli lootnudki, leidis ta sealt seest kausid. Võtnud ühe üsna suure metallkausi välja, kõndis ta tagasi lauani ja pani kausi kõva kolksuga lauale.
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 24, 2009 23:10:53 GMT 3
Deily kehitas endamisi õlgu. "Sees, vist." meenutas ta viimati nähtus rabarberi kooki ning viis siis pilgu Aliciale, kes tundus sellest kõigest palju rohkem teadvat. Tühja kah.. Tegelikult polnud Deilyl nagunii erilist vahet, milline see välja tuli. Tähtsam oli aeg, mis sellele kulus. Kvaliteetaeg.[/color]
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 25, 2009 0:21:46 GMT 3
Alicia noogutas kindlalt. "Siis teeme sees," ütles ta ning hakkas koostisosi kaussi mõõtma. Tal oli juba jahu, munad ja piim kaussi pandud, kui talle jõudis kohale, et tegelikult oli see ju Deily, kes kooki teha tahtis ja mitte tema ise, nii et ta peatas oma käed, mis suhkrut haarama oli hakanud ja astus pisut eemale. "Sorri, ma sattusin hoogu," ütles ta vaikselt naerdes, toetades küünarnukid lauale, hakates nüüd Deily tegevust jälgima.
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 25, 2009 0:28:18 GMT 3
Deily muigas lõbusalt, kui Alicia kohe asja üle haaras. Tegelikult polnud tal selle vastu midagi. Kui inimene oskab, siis las inimene teeb. "Ei, vahet ei ole. Ongi parem, kui seda teeb keegi, kes seda asja tõesti jagab." vastas Ly koheselt, kui Alicia vabandas. Kui too aga tõesti eemale läks, kehitas tüdruk õlgu. Ta polnud väga täpselt jälginud, kui palju ja mida tüdruk sinna sisse oli valanud, kuid kuna ta oli teist suhkrut haarama hakanud, oletas Ly, et ta peaks siis suhkrut juurde lisama. Noh, kui nii siis nii. Ly tühjendas lõbusa muige saatel suhkrupaki kaussi.[/color]
|
|
|
Post by Chanell LaFette on Aug 25, 2009 14:32:21 GMT 3
Chanell tuli ühika köögi, et endale midagi näksida teha. Ta avas külmiku ja otsis välja enda pitsa, mille ta eile ostnud oli ja siis selle külmikusse pannud. Sel ajal, kui pitsa soojenes, võttis Chanell ühel toolil istet ja vaatas, kuidas tüdrukud kooki teevad. Ta ei teadnud nende nimesi ikka veel, kuid oli neid tihti näinud.
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 25, 2009 19:59:46 GMT 3
Deily - unustades käes oleva suhkrupaki tagurpidiselt kausi kohale - vaatas nüüd huvitunult Chanelli poole. "Tsau. Chanell, eksole ?" küsis ta mõne hetke pärast kooliõelt, meenutades näitlemise tundi, kus õpetaja tolle nime oli maininud. Ly näole tekkis lõbus muie. "Mis värk teil selle Maraga oli ?" küsis ta mõne hetke pärast, kui taigent kokku segama hakkas. "te olete varasemast ajast juba vaenujalal või ta tuli niisama hüppama ?" täpsustas Deily oma küsimust ning vaatas siis muiates kooliõele otsa.[/color]
|
|
|
Post by Alicia Myers on Aug 25, 2009 21:04:29 GMT 3
"Deily!" kriiskas Alicia äkitselt, kui märkas, et sõbranna valab kontrollimatult suhkrut kaussi ning haaras tema käest, et suhkrupakk jälle õiget pidi keerata. "Sama hästi võiks niisama suhkrut pakist süüa," ütles ta lahkelt ja pani igaks juhuks suhkrupakki kappi ära, sest nagunii oli nende kook nüüd magusam, kui pidi. Samas olid ka rabarber ja õunad hapud, nii et võib-olla see ei olnudki nii hull. Alles siis, kui neiu oli koogi hukatusest päästnud, pööras ta ennast koolikaaslase poole, kes pitsat oli tegema tulnud ning naeratas talle tervituseks. Ometi polnud aga sellest vaidlusest kuulnudki, millest Deily rääkis, niisiis ei seganud ta jutule vahele ja hakkas hoopiski koogivormi margariiniga kokku määrima.
|
|
|
Post by Chanell LaFette on Aug 27, 2009 13:57:29 GMT 3
"Chanell jah," lausus Chan nüüd ja muigas, kui teise tüdruku reaktsiooni vaatas, kes suhkrupaki ära oli haaranud. "Ma ei tea, mis tal viga oli. Ma nägin teda näitlemises esimest korda." Chan püüdis türduku nime meenutada, et kas äkki ta oli seda kuskil kuulnud. "Oled sa Deivi?," küsis ta siis ja naeratas.
|
|