|
|
Post by Deily Winslow on Aug 17, 2009 0:04:17 GMT 3
Deily kortsutas kergelt kulmi, kui taas alateadlikult palli ühest käest teise veeretas. "Miks mitte siis ?" küsis ta lõpuks poisilt ning lisas siis kähku "ma mõtlen, et.. miks sa kuueteist aastaselt siia tulla ei saanud ?" tüdruku ilme oli siiralt huvitunud. Ta ise oli sellest koolist vaid üks-kaks kuud tagasi teada saanud ja peaaegu kohe siia tulnud.[/color]
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 17, 2009 0:06:00 GMT 3
Regin jälgis palli tüdruku käes ning ütles siis lihtsalt ja lühidalt:"Ma olin kooliaasta alguses pikemalt haiglas ning siis reisisin ringi mööda maailma."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 17, 2009 0:08:42 GMT 3
Deily näris vaikselt alahuult ning sättis end siis sinna samma maha rätsepistesse istuma - küllalt kaua juba ühekohapeal seistud. Poisi toonist oli ta aru saand, et too ilmselt ei soovi seda teemat rohkem puudutada. "okei." vastas tüdruk kiirelt, rohkem midagi küsides ning palli enda ees vaikselt veeretama hakates. Samas kui poiss oleks tahtnud, oleks ta võinud rääkida küll.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 17, 2009 0:12:39 GMT 3
Regin võttis kätte ning istus tüdruku vastu ning oli vait. Tal ei olnud enam ammu probleeme rääkida sellest, mis temaga juhtunud oli, kuid kui Deily seda ei küsinud, ei hakanud noormees teemat ka ise tõstatama. Tal ei olnud samuti vajadust sellest rääkida, mis sest, et ka probleemi polnud.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 17, 2009 0:17:34 GMT 3
Deily naeratas kergelt ning veeretas siis palli poisi poole. "Kus sa käisid ?" küsis ta mõne aja pärast, kuigi tal oli veidi kahju vaikust lõhkuda. Sest et piinlikust vaikusest oli asi kaugel. "ma mõtlen.. siis kui sa 'mööda maailma ringi reisisid' ?" Tüdruk viis üsna huvitunud pilgu poisi näole.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 17, 2009 0:19:45 GMT 3
"Kõikjal," ütles Reg, "Alates Jaapanist kuni Ühendriikideni välja. Mul oli lihtsalt vaja enda mõtted mujale viia. Arvatavasti selle pärast olengi ma pidanud avastama, et ei mäleta nendest kuudest, kus ma käisin ju maailma kauneimas paigus."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 17, 2009 0:28:10 GMT 3
"Vaauu.." Deily näol oli siiras imetlus. "Jaapanis kaa ? See võis päris äge olla." vastas ta taas laialt naeratades ning absoluutselt eirates fakti, et ta käitumine võis praegu päris lapsikuna tunduda. "Ma tahaks kaa kunagi jaapanisse." tüdruk naeratas lõbusalt.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 17, 2009 0:31:43 GMT 3
"See oli lahe, ma arvan. Koht mille sarnast pole," ütles Regin, kuid tema toon oli ebakindel. Ta rääkis sellest, mida mäletas loetust, kuid ta ei suutnud meenutada, mida ta Jaapanis teinud oli või mida seal näinud oli.
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 17, 2009 0:37:51 GMT 3
Deily muigas ja kortsutas kulme korraga. "Sa arvad ?" kordas ta veidi ettevaatlikuma tooniga üle, kuna Regin oli temaarust kuidagi.. teistsugune. Kuigi noh, mida tema ka teadis. Tüdruk kummardus kergelt ettepoole ning veeretas palli enda juurde tagasi.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 17, 2009 0:40:41 GMT 3
Regin lükkas pallile pisut hoogu sisse, et see ilusti Deilyni jõukas ning ütles siis:"Kui päris aus olla siis ma ei mäleta. Ma suudan vaevu meelde tuletada, kus ma käisin. Peale õnnetust olid mu mõtted kogu aeg selle juures ning ma ei pannud õieti tähele, mis mu ümber toimus, milisesse riiki lennuk teel oli või kus ma maandusin."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 17, 2009 0:45:52 GMT 3
Deily veeretas taas enda ees alateadlikult palli, kui mõtlikult poissi silmitses. Või et siis õnnetus. Seda ta varem ei maininud.. Pall keerles ilusasti tüdruku nimetissõrme peal. "Sa käisid kellegagi koos ? või üksi ?" küsis tüdruk veidi eemaloleva tooniga ning peatas siis palli. "ja.." tüdruk sättis palli endale sülle ning toetas käed sellele. "..mis õnnetus ?"
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 17, 2009 0:48:19 GMT 3
"Üksi reisisin," ütles Regin. Ta vaikis hetke ning ütles siis:"Autoõnnetus. Olime sõradega pisut joonud ja läksime mu autoga sõitma. Me sõitsime hunnikusse ning roolis olnud poiss sai surma. Ta oli mu parim sõber."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 17, 2009 0:52:56 GMT 3
Tüdruku silmad läksid pärani, kui ta Regini öeldut kuulis. Informatsiooni veidi seedinud, ei saanud ta sinna midagi parata, et ta pilku kaastundlik helk ilmus. "Ma.." oleks vist liiga lame öelda tunnen kaasa ? See väljend on tal ilmselt juba pähe kulunud. "Mul on kahju, tõesti on." vastas ta lõpuks kerge ohkega. Ja tal tõesti oligi. Kui tegemist oleks olnud inimesega, keda ta tunneks kauem kui ainult tänase päeva, oleks ta teda ilmselt lohutavalt kallistanud, aga Regini puhul ei tulnud see vist kõne alla.
|
|
|
|
Post by Regin Fairth on Aug 17, 2009 0:54:25 GMT 3
Regin noogutas kurva naeratusega ja ütles:"Ma olen selle mõttega harjunud. Ma suudan sellest rääkida. Ma saan hakkama. Ma alati saan."
|
|
|
|
Post by Deily Winslow on Aug 17, 2009 1:00:12 GMT 3
Deily vaatas poissi kaastundlikult ning näris taas oma alahuult. Ta poleks osanud ettekujutadagi, mis tunne tal endal oleks, kui kellegiga tema sõpradest nii juhtuks. Isegi, kui see oleks kaks aastat tagasi olnud ning midagi poisi viimases 'alati saan'is pani Ly'd talle veel rohkem kaasa tundma. "Kalli tahad ?" küsis ta lõpuks ning muigas siis isegi väheke. Lapsik, aga aitas alati.
|
|
