Õhtul.

[Christopher C. Carm]

Chris, kes oli täiesti uus, kõndis aeglaselt pargis ringi vaatades kaugemal koos olevaid gruppe. Ta ei tahtnud väga inimesi segada ja seega oli kuidagi lihtsam olla teistest eraldi. Jõudnud mingisuguse pingini võtis ta selle seljatoel istet ja hakkas vaikselt viisi ümisema.

Päike oli vaikselt kaugustesse kadumas, tekitades varje kuid samas valgustades veel piisavalt. Videvik oleks öelnud tema õde selle kohta, noormees lükas juuksed silme eest ära ja üritas parematest asjadest mõelda.

[Valerie Dale]

Valerie ilmus parki. Näinud eemal istuvat üht poissi, arvas ta, et oleks hea kellegagi rääkida. Niisiis läks ta sinna ja jäi pingi ette seisma. "Hei. Mina olen Valerie." lausus tüdruk ja jäi vastust ootama.

[Christopher C. Carm]

Chrisi ehmatas see kui äkitselt kõnetati teda, pööranud pilgu sinna poole kust kostis hääl märkas noormees üllatusega, et seal seisis üks kena neiu.

"Hei Valerie," tervitas noormees mõeldes, kas ta on toda neiut varem näinud või mitte, "Minu nimi on Christopher, aga kutsuvad kõik Chrisiks" Noormees naeratas soojalt neiule.

[Valerie Dale]

"Tore. Mind võid sa siis kutsuda Leriks, kui soovid." ütles tüdruk ja naeratas vastu. Siis istus Valerie pingile, sest ei tahtnud enam pargiteel ees seista, kui sealt juhuslikult peaks keegi tulema.

[Christopher C. Carm]

Noormees naeratas, jättes meelde tüdruku hüüdnime. "Esimest aastat siin?" küsis noormees neiult kuna tundis, et vaikimine oleks liialt piinavaks muutunud.

[Valerie Dale]

"Jah, seda küll. Sa ise ka?" küsis tüdruk jutu jätkuks.

[Christopher C. Carm]

"Paistab küll seda moodi," möönis poiss ja tundis, et juttuteema oli jälle lõpemas ja noormehe peas lõid häirekellad mida edasi kõneleda. "Mida sa siis õpid?" küsis poiss viisakalt ja vaatas tumenevat taevast, see oli imeilus ja valus samal ajal ning noormees keeras pilgu taevast eemale.

Noormees kohmitses kotti kallal ja tõi sealt välja pudeli veini mida oli ta kavatsenud küll üksinda juua ja tähistada seda, et ta on jõudnud siia kooli kuid samas kes keelas joomast koos ilusa neiuga? "Soovid?" küsis ta ja viitas pudelile, samal ajal otsides taskust taskunuga, et kork kätte saada.

[Valerie Dale]

"Minu eriala on laulmine ja lisaala klaver. Ja sul?" ütles tüdruk esiteks. Siis heitis ta pilgu pudelile poisi käes. "Ma ei tea." lausus ta.

[Christopher C. Carm]

"Baletti tantsin," lausus poiss ning naeratas "ja lisaalana, nagu ka sinul on klaver." Poiss võtis taskunoast korgitseri osa välja ja torkas selle korgi sisse, vilunult oli ta paari hetkega korgi välja saanud ja pistis selle nüüd taskusse, kes iial teadis, milleks see kasulik võis olla. "Mina sind jooma ei sunni, " lausus poiss ja võtis sõõmu veinist, vein oli tavaline ja odav kuid täiesti joodav.

[Valerie Dale]

"Kaua sa siis balletti tantsinud oled?" uuris tüdruk temalt.

[Christopher C. Carm]

"Küsid nii keerulisi küsimusi!" vastas noormees naerdes ning mõtles siis korraks järgi, "Septembrist saab siis kaksteist aastat kui ma kuskil valesti ei arvutanud." . Tegelikult oleks võinud Chris isegi öelda kuupäeva millal ta õpima hakkas kuid selle jättis ta heaga enda teada, midagi pidi tema teadagi olema ju.
"Kaua sa ise siis laulnud oled?" küsis poiss neiult viisakalt.

[Valerie Dale]

"Viie-aastasest saadik." vastas ta. "Klaverit veidi vähem." lisas tüdruk ja vaatas pargis ringi.

[Christopher C. Carm]

"Sama vanalt kui mina," lausus poiss naerdes ja rüüpas oma veini, mida tüdruk soovinud ei olnud. Poiss mõtles, et huvitav, kas tüdruk kardab vahele jäämist või ta lihtsalt ei joo kuid neiult endalt ta seda küsida ei söendanud ja nagunii ei olnud see tegelikult väga tema asigi.

[Valerie Dale]

"Lahe." ütles tüdruk ja vajus mõttesse. "Ma käisin ka kunagi balletti õppimas, aga tulin ära." ütles Valerie siis.

[Christopher C. Carm]

"Kuidas siis nii?" küsis poiss juttujätkuks ning sellejaoks, et ei tekkiks seda piinliku vaikust. Vaikselt kuid sihikindlalt oli poissi veini pudel tühjenenud ning poiss polnud enam nii kindel kui kaine ta on.