|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 23, 2009 19:51:56 GMT 3
Helen kõndis mööda rada parki, olles otsustasnud, et ei kannata enam sekunditki kooli kinniseid ruume. Naeratades jalutas neidis purskkaevuni ning võttis selle äärel istet. Oma käe vette pistnud, keerutas ta seda seal ringi. Nii rahustav oli vahepeal lihtsalt pargis istuda, ilma et Deily, Alicia või Käthlyn temaga rääkida tahtsid. Naeratuse süvenedes tõstis tüdruk käe üles ja pani siis vette tagasi.
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 23, 2009 19:55:20 GMT 3
Oli juba hilisem õhtutund, kui Nathaniel ennast lõpuks koolimajast välja ajas. Regini sünnipäev oli edukalt peetud ning nüüd soovis ta hetkeks natuke õhku saada. Siin koolis meeldis talle väga. Ta oli olnud juba aastaid aheldatud enda majja Islandil ning sellest suurema osa ka ainult enda voodisse. Purskaevuni jõudes nägi Nate ühte tüdrukut ning astus lähemale öeldes sõbralikult:"Tere."
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 23, 2009 20:05:55 GMT 3
Maria võpatas, kui keegi midagi ütles ning tõmbas oma käe kiiresti veest välja. Selle jaki taskusse peitnud vaatas ta suurte silmadega võõrast poissi. Ennast paar sekundit kogunud, ilmus Heleni näole naeratus. "Khm, tere," sõnas ta veidike hilinenult. Omaette imestades, miks ta noormeest kunagi varem koolis näinud polnud, köhatas ta vaikselt. "Ma olen Helen Maria," lausus ta natuke hiljem, saates ühe uudishimuliku pilgu noorukile.
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 23, 2009 20:08:26 GMT 3
Nate tõmbas mustad juuksed näo eest ära, tuues nähtavale säravad sügavsinised silmad, mis olid väga sarnased tema venna omadele. "Ma olen Nathaniel, kuid ütle mulle palun Nate," tutvustas noormees ka ennast, tuletades samal ajal meelde, kust ta tüdruku nime kuulnud oli. Arvatavasti Regini käest.
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 23, 2009 20:15:32 GMT 3
Kui Nathan- Nate oli enda juuksed näo eest ära tõmmanud, tõmbus Heleni kulm kortsu. Ta teadis neid silmi päris kindlalt. Ta oli kohe päris kindlalt näinud kedagi nende samade silmadega vaatama, ükskõik, kui kummaline see ka ei tundunud. Huult närides raputas ta pead. "Sa meenutad mulle kedagi, Nath-Nate." sõnas Maria lõpuks, andes alla võistlusel aru saada, keda täpselt.
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 23, 2009 20:18:02 GMT 3
"Oma venda ehk?" pakkus Nate rõõmsameelselt ning läks purskaevu juurde ning istus tüdruku vastu basseiniosa äärele.
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 23, 2009 20:25:36 GMT 3
Helen kortsutas kulmu. Ta oli väga väheste poistega rääkinud, kuid sellegipoolest. Christopher, Regin, David, Regin! Maria pöördus uuesti Nathanieli poole ja vaatas teda uurivate suurte silmadega. "Regin on su vend?" küsis ta lõpuks, pidades mõttes aru, miks poiss temast kunagi rääkinud ei olnud. Samas ei olnud Helen kindel, et poiss ei olnud oma vennast rääkinud. Ja Maria ei olnud kohe päris kindlasti mingi Regini usaldusisik. "Ma ei teadnudki, et tal vend on," sõnas ta lõpuks lihtsalt, heites kahtleva pilgu noorukile.
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 23, 2009 20:32:12 GMT 3
"Olen tõesti," ütles Nate särava naeratuse saatel. "Noh ta ei räägi palju inimestega, keda ta ei tea, seega ma eeldan, et te ei ole lähedased tuttavad." Nate vaatas tüdrukut huviga ning tõmbas siis oma tumesinise jaki hõlmad rohkem lahti. Saksamaal oli ikkagi nii harjumatult soe.
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 23, 2009 20:38:30 GMT 3
Helen turtatas ja pöörias juba harjumuseks saanult silmi. "Oh, ei. Deily käib Reginiga igal pool kaasas, mina hoian mõõdukat vahemaad. Ma olen teda paar-kolm korda näinud ja rääkinud, aga mitte millegi väga eriliseni pole me jõudnud. Noh, välja arvatud see, kui nad Deily'ga mulle väga suure trauma tekitasid," vastas ta muiates, meenutades kogu seda rasedus-jama. Jah, Regin oli Helenile ikka küllaltki palju vingerpussi mänginud. Ohates pöördus ta Nate poole. "Ma loodan, et sina oled rahulikum, sest muidu ei suuda ma suga lihtsalt sammu pidada," sõnas ta sõbralikult, turtsatades enda mõtte peale.
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 23, 2009 20:41:18 GMT 3
"Deilyga? Ma sain aru, et neil ei ole midagi?" ütles Nate rohkem iseendale. Ta oli aru saanud, et nad suhtlesid, kuid mitte nii tihedalt. Ennast oma mõtisklustest välja rebinud jätkas ta enda tavapärase hea tujuga:"Mis nad sulle siis tegid? Regin on ju tavaliselt nii rahulik, minuga võrreldes ja kõigi arust."
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 23, 2009 20:50:16 GMT 3
Helen turtsatas mälestuse pärast ja raputas pead. "Kui sa oled veel hullumeelsem, kui Regin, siis anna mulle andeks, kui ma igas teemas järgi ei jõua," sõnas ta poisile naerdes. Seejärel asus ta endaga juhtunut kirjeldama. "Deily käitus mingi aeg väga-väga imelikult, aga ta ei öelnud mulle kunagi, miks. Nii ma siis vaevasin enda pead ja juhtus nii, et üks kord, kui ma selle peale kõige rohkem mõtlesin, oli Regin minuga koos. Noh, ja üks tüdruk veel. Aga Regin ütles, et nägi viimati Deily't apteegis. Muidugi hakkas mu fantaasia siis lendama, sest Deily oli tõesti kahtlaselt käitunud. Nii ma jõudsin järeldusele, et ta on rase. Ja Reginist. Poiss üritas küll seda eitada, aga kui Deily sinna ilmus, läksid nad mänguga kaasa. Et see oli kogemata juhtunud ja nad ei tea, mida teha ja nii edasi ja edasi. Asi lõppes sellega, et ma kukkusin kokku. Kui nad siis, kui ma ärkasin, teatasid, et olid ainult nalja teinud, oli kõik selge," jutustas neiu silmi pööritades. Talle ei meeldinud see nali siiamaani. See oli ta päris närvi ajanud. "Tee nüüd ise järeldus, milline nende suhe on," lisas ta hooletult lõppu, pilgutades muiates silma.
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 23, 2009 21:00:04 GMT 3
Nate vajus silmnähtavalt näost pisut ära. Kui Regin oli kodus enda ja Deily suhet kirjeldanud oli noormees aru saanud, et nad on sõbrad ja Deily oli aidanud tal tablettidest lahti saada. Kuid Nathanieli enda pinnimisel oli Reg temast rohkem rääkinud. Ja esimene inimene, keda Nate koolis näinud oli, oli ka Deily. See oli torge, tavaliselt ei olnud Regin see, kes plikadeni enne jõudis. Ja Regin oli ju rääkinud kellestki Catherinest... Ometi taastas Nate oma lõbusa ilme ja ütles:"See ei ole küll päris Regini moodi, selliseid trikke teha ja muud, kuid ehk on ta siin muutunud."
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 23, 2009 21:05:44 GMT 3
Nähes väikest muutus poisi näos, läksid Heleni silmad suureks. Ta taastas oma endise naeratuse aga murdsekundiga, nii et Nate'l ei olnud mingit võimalust tüdruku üllatust näha. Nii et Deily kuulsus on temast ette juba Islandile jõudnud, nentis ta endale mõttes, meenutades, et keegi oli talle öelnud Regini kodumaa. Marial oli küll Nate'st natuke kahju ja kui aus olla, ei olnud ta üldse kindel, et Regini ja Deily vahel midagi tõsisemat toimus. "Ma arvan, et sa peaksid siiski oma vennalt nende suhte kohta küsima. Ma mõtlen, et Deily'ga me ei räägi sellistel teemadel ja mulle võib olla väga hästi vale mulje jäänud," sõnas neiu lõpuks huulde hammustades. See oli üsna tõenäoline, et Helenile oli vale mulje jäänud, sest Deily ei olnud kunagi olnud selline sebijatüüp. Tal oli ka ainult üks boyfriend olnud. Tõsi, Michaeliga käisid nad aasta aega jutti, aga sellest pidas tüdruk targemaks mitte juttu teha. Kaastundlikult naeratades vaatas ta hoopis vett.
|
|
|
Post by Nathaniel Fairth on Aug 23, 2009 21:10:52 GMT 3
Nate tegi näo, angu ta poleks aru saanud kaastundlikusest tüdruku hääles ja ütles reipalt:"Oh ei, see on nende asi, mis mina end sinna segan. Kui Regin minuga just midagi jagada ei taha." Ning noormees tõmbas käeg läbi vee, mille tulmeusena vajusid juuksed tema näo ette.
|
|
|
Post by Helen Maria Waterfall on Aug 23, 2009 21:13:09 GMT 3
Helen noogutas vaikides. Kui poiss ei tahtnud sel teemal rääkida, ei saanud Maria sinna midagi parata. Vaikselt ohates asetas ka tema käe vette, naastes oma endise tegevuse juurde. Vesi oli mõnusalt külm ja rahustav, nii et üsna pea tekkis tüdruku näole taas naeratus. Talle oli alati vesi meeldinud. Mõlemat kätt vette pannes, tõmbas ta nendega üle näo, lastes vedelikult kraevahele niriseda. Naeratades raputas ta pead.
|
|